Eestikeelne nimi	hanijalg
Ladinakeelne nimi	Potentilla anserina L.
Rahvapärased nimed	pullirohi, seawööd, veemärsid, voolmerohud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maran.
Eluvorm	Mitmeaastane madalakasvuline roomava varrega ühekojaline rohttaim. Kõrgus tavaliselt kuni 10, vahel kuni 20 cm.
Õis	Õie läbimõõt 1,5-2,3 cm, kahesuguline, õiekate kaheli, 5 kroonlehega ja liitlehise 10 tipmega tupega. Tupplehed siidkarvased, lai-munajad, teravad, lõhestunud. Kroonlehed äraspidimunajad, tupplehtedest kaks korda pikemad, helekollased. Asuvad üksikult või kahekaupa sõlmekohtadelt väljuvatel 3-10 cm pikkustel lidus karvadega kaetud õieraagudel. Õitseb maist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Munajad kuni peaaegu ümarad seljal oleva vaoga seemnised. Valmivad augustis.
Leht	Taimel esineb arvukalt juurmiseid lehti. Need on katkestunult-paaritusulgjad liitlehed, 6-10 lehekeste paariga, pikkusega 7-20 cm. Lehekeste vahel asuvad väikesed lisalehekesed. Lehekesed rootsuta või harva lühirootsulised, vastakud või vahelduvad, 1-4 cm pikad, lehe aluse suunas vähenevad, sügavalt hambulise kuni peaaegu lõhestunud servaga. Pealt väheste, alt rohkete viltjate siidjalt läikivate karvadega. Juurmiste lehtede abilehed suured, leherootsuga pikalt liitunud, pruunid.
Vars	Maapealne vars on peenike, roomav, sõlmekohtadest juurduv. Kaetud ligihoiduvate karvadega. Pikkus 10-80 cm.
Maa-alune osa	Risoom on suhteliselt jäme, lühike, vahel harunenud ja mitmepealine, muguljalt paksenenud, ülemises osas vanade pruunide abilehtedega kaetud.
Paljunemine	Levib seemnistega ning vegetatiivselt risoomide ja maapealsete vartega.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliitse levikuga liik, mis esineb laialdaselt kõikidel mandritel, vähem vaid Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Antarktisel puudub. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Niisketel niitudel, puisniitudel, teeservadel, muruplatsidel, jäätmaadel, karjamaadel, kraavikallastel, jõeäärsetel kaldavallidel ja mererannikul. Leplik mullaviljakuse suhtes. Valguslembene.
Koht ökosüsteemis	Lindudele heaks söögiks. Hea meetaim putukatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Muguljalt paksenenud risoomi on tarvitatud toiduks. Noored võrsed sobivad salatiks. Kogu taim on hea toit kodulindudele, eriti sageli antakse hanedele. Parkainete sisalduse tõttu on risoom ka ravimiks. Kogutakse kogu maapealset osa. Tarvitatakse kootava vahendina kopsu- ja sooleverejooksude puhul. On tarvitatud ka astma, läkaköha ning langetõve ravimisel ning kõhuvalu ja -lahtisuse korral. Lehti kasutatakse valuvaigistava, rahustava ja põletikuvastase toime tõttu, lastel krampide vastu ning mao- ja soolekatarri korral. Dekoratiivne  ja sobib ilutaimeks nii lehtede, õite kui kasvuviisi tõttu, lillepeenras võib käituda umbrohuna. Temast saadakse ka kollast värvainet.
Sarnased taimed	Katkestunult paaritusulgjad liitlehed on väga iseloomulikud just roosõieliste sugukonnas. Taolised on näiteks perekondades angervaks, mõõl ja maarjalepp. Madala kasvu ja suure kollase õiega hanijalg võiks kõigist nimetatutest kergesti eristuda. Kuigi erinevates kasvukohtades kasvades muutub päris märgatavalt ka hanijala väljanägemine, jääb ta kõikjal kergesti äratuntavaks taimeks.