Harilik härjasilm
(Leucanthemum vulgare)
einalilled, kanaperse, tibutuss, kas-armastad-mind, õnnelill, jaanikakar, ätses

Härjasilma võib pidada meie aasade ja nurmede üheks olulisemaks kaunistajaks. Seda kohe mitmel põhjusel. Esiteks on ta väga sage, kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt. Teiseks on ta kauni õiega - õisikuga õigupoolest, sest härjasilm kuulub korvõieliste sugukonda, kelle ühe õie taoline õisik koosneb paljudest väikestest õitest. Härjasilma korvõisikus on servadel pikad valged keelõied ja keskosas kollased putkõied. Härjasilma õisik on suur ja silmapaistev. Kolmandaks õitseb härjasilm väga kaua, lausa juuni algusest septembri lõpuni. Vahel võib kesapõllult ka oktoobris härjasilmi korjata.

Härjasilma õisikutele on omistatud üleloomulikke jõude. Kes ei teaks, et härjasilma "õiega" (mida peetakse sageli ekslikult valge karikakra “õieks”) saab teada, kas ihaldatu armastab sind või ei. Tuleb võtta härjasilma korvõisik ja hakata keelõisi (mida peetakse sageli ekslikult kroonõiteks) ära katkuma. Mida samal ajal öeldakse, on maitse asi. Väga levinud on lihtsalt “armastab – ei armasta”. Kuid teada on ka selline variant, kus on neli võimalust: “armastab – ei armasta – salaja – mitte sugugi”. Kui viimane valge keelõis langeb ütluse “mitte sugugi” ajal, siis võivat ennustaja julgesti uut kallimat otsima hakata. Sellistest õnnemängudest on pärit ka härjasilma rahvapärased nimed õnnelill ja kas-armastad-mind.

Kuid kollased putkõied koos õisiku serval olevate keelõitega meenutavad paljudele ka midagi hoopis koledamat, näiteks kana taguotsa. Sellised nimed on Eestis väga levinud ja need olla tekkinud sarnasusest kana taguotsaga, kui sel tuul kõik suled laiali on ajanud. Nimetus härjasilm on seevastu ilus ja kombekas. Härjasilmaks kutsutakse seda lille üpris paljudes Euroopa keeltes.

Kuid egas härjasilm alati aasale kasvama ei pea jääma. Nii on ta väga ilus ka koduses iluaias kasvades. Siiski kasvatatakse aedades sagedamini harilikule härjasilmale lähedast liiki suureõielist härjasilma, mille õisikud on läbimõõduga kuni 10 cm. Samuti on imekenad härjasilmakimbud koos viljapeadega. Niisiis on see üks väga ilus lill, kuid mitte ainult. Temast saab ka abi koledate loomade peletamisel. Pikka aega on ta rahvameditsiinis tuntud kui ravimtaime solkmete väljaajamiseks. Härjasilmast saab ka kollast värvainet riiete värvimiseks.