|
Eestikeelne nimi |
harilik tarn |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Carex nigra (L. ) Reichard |
|
Rahvapärased
nimed |
maarja-kastehein, must marjaga rohi,
päris mustpea, aasatarn, raudrohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda lõikheinalised,
perekonda tarn. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 15-60 cm. Kasvab hõreda muruna. Värvuselt
hallikasroheline. |
|
Õis |
Ühesugulised, koondunud pähikutesse.
Emas- ja isaspähikud on väliselt erinevad. Isaspähikuid on üks
(harva kaks), see on pruunide õiekattelehtedega, tipmine, kuni
2 cm pikkune. Emaspähikud asuvad isaspähikust veidi madalamal,
neid on tavaliselt 2-4. Emaspähik on ruljas, püstine, kuni 3
cm pikkune. Õitseb mais ja juunis. |
|
Vili |
Viljaks on põisikus asetsev
pähklike. Põisiku pikkus on 2-3 mm,
see
on alumises osas sooniline, tipul lühikese tömbi nokaga.
Värvuselt on põisik algul rohekas, hiljem pruun kuni must.
Viljad valmivad juunis ja juulis. |
|
Leht |
Enamik lehti on lameda pika labaga,
mille serv on sageli ülespoole (sissepoole) rullunud. Lehe
laius kuni 3 mm. Labata lehetuped on võrkkiududega. |
|
Vars |
Maapealsed varred püstised või
tõusvad, teravalt kolmekandilised, siledad või vaid ülaosas
veidi karedad. Varte alusel on hele- kuni tumepruunid
lehetuped, millest vaid alumistel pole laba. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on lühike, sageli
võsunditega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega ja
vegetatiivselt risoomivõsundite abil. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid
ka Siberis, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika lääneosas.
Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht |
Kasvab madalsoodes, veekogude
kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja
sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja
soometsades. |
|
Koht ökosüsteemis |
Taim on niisketel niitudel oluline
kamara moodustajana. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Looduslikel niitudel ja karjamaadel
omab teatavat tähtsust söödataimena. Karjatamist talub hästi,
loomad söövad noori tarnu rahuldavalt. |
| Sarnased taimed |
Harilik
tarn võib kasvada nii tugeva mättana kui hõreda murusa
vaibana. Mättas kasvav harilik tarn meenutab mätastarna.
Murusalt kasvav harilik tarn meenutab kõige rohkem saledat
tarna. Küllap neid taimi, kellega harilik tarn sassi võib
minna, on veel… Pane siis tähele, et harilikul tarnal on
erineva näoga isas- ja emaspähikud (osaõisikud). Hariliku
tarna emaspähikud on iseloomulikult mustjad. |