Eestikeelne nimi	harilik tarn
Ladinakeelne nimi	Carex nigra (L. ) Reichard
Rahvapärased nimed	maarja-kastehein, must marjaga rohi, päris mustpea, aasatarn, raudrohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda tarn.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-60 cm. Kasvab hõreda muruna. Värvuselt hallikasroheline.
Õis	Ühesugulised, koondunud pähikutesse. Emas- ja isaspähikud on väliselt erinevad. Isaspähikuid on üks (harva kaks), see on pruunide õiekattelehtedega, tipmine, kuni 2 cm pikkune. Emaspähikud asuvad isaspähikust veidi madalamal, neid on tavaliselt 2-4. Emaspähik on ruljas, püstine, kuni 3 cm pikkune. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Viljaks on põisikus asetsev pähklike. Põisiku pikkus on 2-3 mm, see on alumises osas sooniline, tipul lühikese tömbi nokaga. Värvuselt on põisik algul rohekas, hiljem pruun kuni must. Viljad valmivad juunis ja juulis.
Leht	Enamik lehti on lameda pika labaga, mille serv on sageli ülespoole (sissepoole) rullunud. Lehe laius kuni 3 mm. Labata lehetuped on võrkkiududega.
Vars	Maapealsed varred püstised või tõusvad, teravalt kolmekandilised, siledad või vaid ülaosas veidi karedad. Varte alusel on hele- kuni tumepruunid lehetuped, millest vaid alumistel pole laba.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, sageli võsunditega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomivõsundite abil.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika lääneosas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades.
Koht ökosüsteemis	Taim on niisketel niitudel oluline kamara moodustajana.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Looduslikel niitudel ja karjamaadel omab teatavat tähtsust söödataimena. Karjatamist talub hästi, loomad söövad noori tarnu rahuldavalt.
Sarnased taimed	Harilik tarn võib kasvada nii tugeva mättana kui hõreda murusa vaibana. Mättas kasvav harilik tarn meenutab mätastarna. Murusalt kasvav harilik tarn meenutab kõige rohkem saledat tarna. Küllap neid taimi, kellega harilik tarn sassi võib minna, on veel… Pane siis tähele, et harilikul tarnal on erineva näoga isas- ja emaspähikud (osaõisikud). Hariliku tarna emaspähikud on iseloomulikult mustjad.