Eestikeelne nimi	(harilik) heinputk
Ladinakeelne nimi	Angelica sylvestris L.
Rahvapärased nimed	einputk, pütsk, heinpill, heinvile
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda heinputk.
Eluvorm	Kahe- või mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5-1,5 (2) m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Kroonlehed valged, harvem roosakad või punakad, tipul veidi pügaldunud, kuni 5 mm pikad. Tolmukad on kroonlehtedest palju pikemad. Õied on sarikõisikutes (läbimõõt 1-2 cm), mis on koondunud kuni 30-kaupa kumeratesse liitsarikatesse. Liitsarika kiired karedakarvalised. Katis puudub või koosneb üksikutest varakult varisevatest kitsastest lehekestest. Osakatise lehekesi palju, need on lineaalsed, sarikate pikkused, kareda servaga. Õitseb juulis-augustis, harva septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Ovaalsed kuni 6 mm pikkused seljalt lamendunud kaksikseemnised. Osaseemnised kolme selgmise ja kahe külgmise ribiga. Külgmised ribid on tiivulised.
Leht	Tavalised kolmeli-, harvem kahelisulgjad liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Pikarootsulised, suurte põietaoliste tuppedega, eriti ülemised varrelehed. Laba pikkus ja laius 30-60 cm. Sulglehekesed munajassüstjad, vahel kuni munajad, kiilutaoliselt ahenenud alusega, teritunud tipuga, 2,5-9 cm pikad ja 1-4 cm laiad, lõhestumata.
Vars	Õõnes, ruljas (ülaosas veidi kandiline), peenelt vaoline, sinaka kirmega, ülemises osas harunenud, läbimõõt kuni 2,5 cm. Enamasti paljas, vaid ülemises liitsarikaaluses sõlmevahes kaetud lühikeste valkjate karvadega.
Maa-alune osa	Juur on jäme, kõverdunud, enamasti harunenud. Kevadel sisaldab rohkesti kollast mahla.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis kõikjal sage, kuid tavaliselt ei esine massiliselt.
Kasvukoht	Niisketel päris-, lammi- ja sooniitudel, madalsoos, lodu-, lammi- ja salumetsas, puisniitudel, veekogude ümbruses, võsastikes. Eelistab huumuserikast savikat või soostuvat pinnast. Niiskuselembene, varjutaluv.
Koht ökosüsteemis	Hea toit paljudele taimtoidulistele loomadele. Nektariallikas putukatele, kellest enamik on tolmeldajad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib söödaks kariloomadele, kuid looduslikel karjamaadel esineb vaid vähesel määral ja seetõttu ei oma söödataimena erilist väärtust. Kuivatatud viljade pulbrit on kasutatud putukamürgina. Rahvameditsiinis tarvitatud paljude sisehaiguste korral. Raviteeks kogutakse õisi, lehti ja juuri. Harvem kasutatakse ka alkoholtõmmist. Sageli kasutatud teesegudes. Keedist on antud loomadele seedehäirete puhul.
Sarnased taimed	Heinputkega on sarnased tema perekonnakaaslased emaputk ja kikkaputk, kes mõlemad on oluliselt vähem levinud kui heinputk. Nii ema- kui kikkaputke kasvukohad on ennekõike seotud merega. Heinputke parim eristamistunnus kõigist teistest putkedest on lilla vööt liitlehe sulglehekeste kinnituskohal.