Eestikeelne nimi	harilik hiirehernes
Ladinakeelne nimi	Vicia cracca L.
Rahvapärased nimed	kureerned, ussiherne, voolme-rohi, iiriernes
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda hiirehernes.
Eluvorm	Mitmeaastane roniv rohttaim üheaastaste maapealsete võsudega. Taime pikkus 20-90 (120) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp kellukjas, õieraagudest peaaegu 3 korda pikem, liitlehine, ülemised hambad naaskeljad, alumistest lühemad. Kroon sinakaslilla, puri 0,8-1,2 cm pikk, tiibade pikkune või veidi lühem, laevukesest pikem. Õied on koondunud 20-40- (50-) kaupa tihedatesse ühekülgsetesse kobaratesse. Õitseb juunist augusti või septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Külgedelt kokkusurutud piklik-rombjad raolised paljad kaunad. Kauna pikkus 2-2,5 cm. Neis on 4-8 kerajat, peaaegu musta või täpilist seemet. Valmivad augustis.
Leht	Paarissulgjad liitlehed (6) 9-12 paari sulglehekestega. Lehtedel on harunenud köitraod. Lehe pikkus 5-12 cm. Lehekesed kitsad, lühidalt teritunud või ümardunud tipuga, mõlemal või vaid alumisel küljel hõredalt karvased. Lehekeste pikkus 16-20 mm, laius 2-4 (7) mm. Abilehed 6-10 mm pikad, terveservalised, vahel 1-2 hambaga, kitsad.
Vars	Vars lamav või roniv, vaoline, enamasti harunenud, kaetud lühikeste karvadega. Sageli põimuvad varred üksteisest läbi.
Maa-alune osa	Risoom on pikk ja roomav, arvukate lisajuurtega. Vahel on hästi arenenud ka peajuur. Juurtel elavad mügarbakterid, kes muudavad õhulämmastiku taimele kättesaadavaks.
Paljunemine	Peamiselt seemnetega ja vegetatiivselt risoomiga. Paljundada võib ka risoomitükkidega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, aga ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-, Ida- ja Väike-Aasias. Põhja-Ameerikas on tavaline tulnukas. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Pärisniitudel, lammi- ja rannaniitudel, puisniitudel, metsades (rohkem palu- ja laanemetsas), raiesmikel, põldudel umbrohuna, söötidel. Kasvab nii niiskes kui ka kuivas.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Hea toit kõigile taimtoidulistele loomadele. Juurtel elavate mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate taimede hulka.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väärtuslik söödataim looduslikel rohumaadel. Seemned on valgurikkad, kuid mürgised. Hea meetaim. Sobib ilutaimeks, eriti dekoratiivne on õitsemise ajal. Sobilik näiteks teiste taimede poolt asustamata kuivade kruusaste alade haljastamiseks. Moodustab laike läbimõõduga kuni 1 m.
Sarnased taimed	Harilik hiirehernes on Eesti kõige tavalisem hiireherne liik. Sama sageli võib kohata veel ainult aed-hiirehernest, kes on aga hoopis teist nägu. Harilik hiirehernes on sarnane haruldase peenelehise hiirehernega. Viimane levib Eestis ainult Saaremaal ja tema iseloomulikuks tunnuseks on kõrgele lehtede kohale tõusev õisik. Harilik hiirehernes võib välja näha mitmeti. Madalas rohus kasvab ta harunevate varte tiheda puntrana, kõrges rohus või metsas võib ronida hõredalt lehistunud varrega rohkem kui meetri kõrgusele. Hariliku hiireherne lehed võivad olla vähem või rohkem karvased.