Eestikeelne nimi | harilik kastehein | |
Ladinakeelne nimi | Agrostis capillaris L. | |
Rahvapärased nimed | aruhein, kastekõrs, maahain, puhmasrohi | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kastehein. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-60 cm. Kasvab enamasti tiheda muruna. | |
Õis | Pähikud on üheõielised, väikesed, ohtetud, lühikestel raagudel ja moodustavad laia hõreda pöörise. Pööriseharud on väga peened, asuvad männastena ja on täisnurkselt harunenud. Õitseb juunist augustini. | |
Vili | Piklik kuni 1,2 mm pikkune helepruun vahel hallika varjundiga teris. | |
Leht | Lehelabad on pikad ja kitsad, 1-4 mm laiused. Pealt on lehed veidi karedad, alt siledad. Lehetuped on saledad, väga väikese tömbitipulise keelekesega (pikkus kuni 1,5 mm). | |
Vars | Taimel on pikk püstine või põlvjalt tõusev õitsev peenike vars. Vegetatiivsed võsud võivad lamanduda ja sõlmekohtadel juurduda. | |
Maa-alune osa | Risoom on lühike, narmasjate lisajuurtega ja roomavate maa-aluste võsunditega. | |
Paljunemine | Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomide ja maapealsete võsunditega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peamiselt Euroopas, kuid vähem ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias ja Kaug-Idas, samuti Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Austraalias sissetoodud. Eestis sage. | |
Kasvukoht | Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, hõredates palumetsades, teeservadel ja jäätmaadel. Eelistab kergeid liivakaid või huumuserikkaid muldi. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. | |
Koht ökosüsteemis | On taimtoidulistele loomadele toiduks. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Kuivematel looduslikel niitudel omab tähtsust heinana. Vahel kasvatatakse ka kehvema mullaga kultuurheinamaadel, kus moodustab tiheda kamara. Sobib tallatavaks muruks. | |
Sarnased taimed | Kasteheinad tunneb ära väikeste üheõieliste pähikute järgi, mis moodustavad laiuva õhulise pöörise. Teine üheõieliste pähikutega liigirikas perekond on kastik. Kui kasteheinad on õrnad niitude taimed, siis kastikud on tugevama väljanägemisega taimed ja kasvavad pigem metsades ja soodes. Harilik kastehein on enamasti teistest kasteheintest lühema keelekesega. |