|
Eestikeelne nimi |
harilik kastehein |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Agrostis capillaris L. |
|
Rahvapärased
nimed |
aruhein, kastekõrs, maahain,
puhmasrohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kõrrelised,
perekonda kastehein. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 10-60 cm. Kasvab enamasti tiheda muruna. |
|
Õis |
Pähikud on üheõielised, väikesed,
ohtetud, lühikestel raagudel ja moodustavad laia hõreda
pöörise. Pööriseharud on väga peened, asuvad männastena ja on
täisnurkselt harunenud. Õitseb juunist augustini. |
|
Vili |
Piklik kuni 1,2 mm pikkune helepruun
vahel hallika varjundiga teris. |
|
Leht |
Lehelabad on pikad ja kitsad, 1-4 mm
laiused. Pealt on lehed veidi karedad, alt siledad. Lehetuped
on saledad, väga väikese tömbitipulise keelekesega (pikkus
kuni 1,5 mm). |
|
Vars |
Taimel on pikk püstine või põlvjalt
tõusev õitsev peenike vars. Vegetatiivsed võsud võivad
lamanduda ja sõlmekohtadel juurduda. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on lühike, narmasjate
lisajuurtega ja roomavate maa-aluste võsunditega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb nii seemnetega kui ka
vegetatiivselt risoomide ja maapealsete võsunditega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peamiselt Euroopas, kuid
vähem ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias ja Kaug-Idas,
samuti Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Austraalias
sissetoodud. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab kuivadel päris- ja
looniitudel, hõredates palumetsades, teeservadel ja
jäätmaadel. Eelistab kergeid liivakaid või huumuserikkaid
muldi. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. |
|
Koht ökosüsteemis |
On taimtoidulistele loomadele
toiduks. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kuivematel looduslikel niitudel omab
tähtsust heinana. Vahel kasvatatakse ka kehvema mullaga
kultuurheinamaadel, kus moodustab tiheda kamara. Sobib
tallatavaks muruks. |
| Sarnased taimed |
Kasteheinad
tunneb ära väikeste üheõieliste pähikute järgi, mis
moodustavad laiuva õhulise pöörise. Teine üheõieliste
pähikutega liigirikas perekond on kastik. Kui kasteheinad on
õrnad niitude taimed, siis kastikud on tugevama
väljanägemisega taimed ja kasvavad pigem metsades ja soodes.
Harilik kastehein on enamasti teistest kasteheintest lühema
keelekesega. |