Eestikeelne nimi	harilik kellukas
Ladinakeelne nimi	Campanula patula L.
Rahvapärased nimed	käokübar, kurekatlad, kurekübarad, sinine roosi rohi, ussilill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas.
Eluvorm	Kaheaastane ühekojaline rohttaim. Esimesel aastal areneb lehekodarik, teisel aastal taim õitseb ja viljub ning kuivab pärast seda. Kõrgus (25) 30-60 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega pikaraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehine. Tupe tipmed teravad, kuni poole krooni pikkused, hoiduvad püsti. Kroon lehterjas, kuni pooleni lõhestunud viieks teravatipuliseks hõlmaks. Krooni pikkus 2-3 (4,5) cm ja värvus hele-lillakassinine, vahel peaaegu valge, roodude kohalt tumedamalt värvunud. Krooni suudmeni ulatub kolmeharulise tipmega karvane emakakael. Õied asuvad varreharude tippudes või ülemiste lehtede kaenlas, moodustavad hõreda pöörisja õisiku. Õitseb (maist) juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Püstine kümne rooga paljas või hõredalt karvane kupar, millest seemned vabanevad kolme kupra tipu juures tekkiva augukese kaudu. Seemned on väga väikesed, läikivad, valmivad juulis või augustis.
Leht	Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Varrelehed on vähesearvulised, süstjad, rootsutud, enam-vähem terveservalised. Juurmised lehed on äraspidi munajad, ahenevad lühikeseks ripsmeliseks rootsuks, täkilise servaga, varrelehtedest suuremad (pikkus 3-6 cm ja laius umbes 1 cm).
Vars	Ristlõikes pisut kandiline, paljas või kantidelt lühikarvane, ülemises osas harunenud.
Maa-alune osa	Juurestik vähearenenud, peente juurtega.
Paljunemine	Paljuneb ainult seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, puudub äärmistel lõuna- ja põhjaaladel, esineb ka Lääne-Siberis. Eestis sage, Lääne-Eestis esineb harvemini.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja looniitudel, puisniitudel, teeservades, ka umbrohuna põldudel ja aedades. Pinnase suhtes on vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Dekoratiivtaim. Sobib hästi murusse. On kellukatest kõige varasema õitseajaga. Loetakse ka meetaimede hulka. Võib muutuda põllu- ja aiaumbrohuks.
Sarnased taimed	Harilik kellukas läheb kõige hõlpsamini segi ümaralehise kellukaga. Mõlemad on sagedad, mõlemad võivad kasvada samades kasvukohtades, mõlemad on üldilmelt haprad ja sinise kellukja õiega. Ümaralehisel kellukal on suve esimesel poolel ümara labaga väikesed juurmised lehed, harilikul mitte. Parim eristamise tunnus on õiekrooni kuju: harilikul kellukal on kroon sügavalt lõhestunud hõlmadega, ümaralehisel on õiekroon oluliselt vähem (madalamalt) lõhestunud.