Eestikeelne nimi	harilik lutsern
Ladinakeelne nimi	Medicago sativa L.
Rahvapärased nimed	sinine lutsern, lutsern, luts-ernes, söödarohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda lutsern.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-80 cm.
Õis	Tupp lai-putkjas, 5 hambaga. Kroonlehed pole putkega alusel kokku kasvanud, sinakaslillad, harva valkjad. Puri piklik kuni äraspidimunajas, tiibadest ja laevukesest märgatavalt pikem. Tiivad piklikud, laevukesest pikemad. Tolmukaid 10, neist 9 putkena kokku kasvanud, üks vaba. Sigimik rohkete seemnealgmetega. Õied asuvad 5-20-kaupa (vahel kuni 30) lühikestes (1-2,5 cm) kaenlasisestes kobarates. Kõrgleht õierao alusel valkjas, õierao pikkune. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Spiraalselt keerdunud 1,5-3,5 ringi, paljad või lidus karvadega, võrkja pinnaga. Tavaliselt mitteavanevad. Seemned pruunid, enam-vähem ovaalsed.
Leht	Kolmetised liitlehed, tipmine leheke teistest märgatavalt pikema rootsukesega. Lehekesed piklik-ovaalsed kuni lineaalsed, neist keskmine lühikese rootsuga, külgmised rootsutud. Lehekesed vaid ülemises osas hambulised. Abilehti kaks, need on rootsuga kokku kasvanud.
Vars	Varsi ühel taimel palju, püstised või tõusvad, paljad või ülemise osas karvased, kandilised, harunenud.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, puitunud ja harunenud.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud looduslikult vaid Väike- ja Kesk-Aasias. Metsistunult esineb peaaegu kogu Euraasias ja Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Austraalias, kus teda kasvatatakse kultuurtaimena. Eestis on hajusalt metsistunult.
Kasvukoht	Peamiselt kultuurpõldude läheduses, teeservadel, raudteetammidel. Lubjalembene. Suhteliselt kuivadel kasvukohtadel, sagedamini päris- ja looniidul.
Koht ökosüsteemis	Võõrliik. Heaks toiduks kõigile taimtoidulistele loomadele. Hea meetaim tolmeldavatele putukatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Laialdaselt kasvatatav valgurikas söödataim, kultiveeritakse nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Teistest lutsernidest väärtuslikum nii suurema toitainete sisalduse kui ka suurema produktiivsuse tõttu. Kasutatakse nii haljasmassina, heinana, silona kui ka haljasmassijahuna. Aretatud on mitukümmend erinevat sorti. Võib muutuda ka umbrohuks.
Sarnased taimed	Siniste õitega harilik lutsern peaks kasvama söödapõldudel, kollaste õitega sirplutsern looduslikel rohumaadel. Enamasti on lutsernide määramine hoopis keerukam ja väga levinud on kahe liigi ristand ehk hübriidlutsern. Selliste taimede õied on natuke kollased ja natuke sinised. Arvatakse, et pärismaine ja hariliku lutserni mõjuta, puhaskollaste õitega sirplutsern on Eestis tänaseks juba üsna haruldaseks jäänud.