Eestikeelne nimi	harilik mailane
Ladinakeelne nimi	Veronica officinalis L.
Rahvapärased nimed	jooksjarohi, paistetuse rohi, eerenprüüs, hundihamba rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda mailane.
Eluvorm	Mitmeaastane üheaastaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-20 (25) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp neljajagune, tömbilt teritunud süstjate hammastega, näärmekarvane. Kroon tupest kaks korda pikem (läbimõõt 6-7 mm), kolmandiku ulatuses putkeks kokku kasvanud, servis nelja tipmega, kahelisümmeetriline: kolm kroonlehte laimunajad, üks piklik. Krooni värvus kahvatulilla või -sinine, tumedate roodudega. Tolmukad tavaliselt kroonist pikemad. Kandelehed piklikud, karvased. Õied asuvad külgmistes kobarates ülemiste lehtede kaenlais, tavaliselt on kobaraid üks, kui aga mitu, siis ei asetse need vastakuti. Õitseb juunist augustini.
Vili	Äraspidi-kolmnurkjas lamendunud ja aluse suunas ahenev vahel tipul väikese sisselõikega kupar. Kaetud näärmekarvadega. Tupest peaaegu kaks korda pikem. Seemned kumerad, umbes 1 mm laiad.
Leht	Äraspidimunajad või piklikud lühidalt teritunud või tömbi tipuga hambulise või täkilissaagja servaga lihtlehed. Nii ala- kui ülakülg kaetud lihtkarvadega. Värvuselt helerohelised. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars	Roomav ja juurduv, ülemises osas tõusev, üleni villkarvane, õisikuosas kaetud harali lihtkarvadega.
Maa-alune osa	Peened risoomid, millest kasvavad välja lisajuured.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt juurduvate varte abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, kuid ka Väike-Aasias, Põhja-Ameerikas esineb tulnukana. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab kuivemates palu- ja laanemetsades, pärisniitudel, karjamaadel, ka puisniitudel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, kasvab meelsamini väetamata pinnasel.
Koht ökosüsteemis	Juurtel on mükoriisa seentega.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Värskena nõrgalt mürgine, sisaldab mõruaineid, parkainet, eeterlikku õli. Loomasöödana on väärtusetu. Tarvitatakse ravimtaimena kaasajal peamiselt rahvameditsiinis. Kogutakse taime ülemist osa koos õitega. Kasutatakse külmetuse, köha, hingamisteede põletike, bronhiaalastma, kuid ka mao- ja soolehaiguste, põie- ja neerupõletiku korral, vahel nahahaiguste, krooniliste löövete, haavandite, mädanike ja sügeliste puhul. Mõningatel andmetel aitab parandada ka ajutegevust ja vereringe tööd. Tarvitatakse nii sees- kui välispidiselt.
Sarnased taimed	Hariliku mailase vars on ühtlaselt karvane ja sellel pole kahte karvarida nagu külmamailasel. Viimasest eristab harilikku mailast ka roomav kasvuviis. Roomava või tõusva varrega mailasi on Eesti pärismaiste mailaseliikide hulgas teisigi. Neist kõige tavalisem on arvatavasti liivateelehine mailane, kes kasvab sagedamini niisketel rohumaadel. Hariliku mailase kasvukohad on iseloomulikult kuivad, olgu need siis niidud või hõredad metsad.