Eestikeelne nimi	harilik näär
Ladinakeelne nimi	Pimpinella saxifraga L.
Rahvapärased nimed	ingverid, maapihlad, atlahein, krampjuur
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda näär.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-45 (60) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega väikesed õied. Kroonlehed valged või kollakasvalged, harva roosakad, välisküljel lühikarvased. Asuvad sarikates, mis on koondunud 6-15- (20) kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt 5-8 cm. Sarikakiired on paljad. Nii katis kui osakatis enamasti puuduvad (mõnikord esineb üksikutest lehtedest koosnev osakatis). Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Munajad vähemärgatavate, kuid teravate ribidega kuni 2,5 mm pikkused paljad kaksikseemnised, alusel peaaegu südajad, tipul ahenenud.
Leht	Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti vähe. Alumised lehed lihtsulgjad, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10-20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Keskmised varrelehed väiksemad, kitsastel tuppedel, ülemised lehed eriti väikesed, tavaliselt kolmelilõhised, süstjate tipmetega. Vahel esinevad varre ülaosas vaid lehetuped.
Vars	Ümardunud, ruljas, peenelt vaoline, harunenud, enamasti lühikeste karvadega kaetud.
Maa-alune osa	Peajuur veidi kõver, harunenud, tavaliselt valkjas. Juurekaelal surnud lehtede jäänused. Muutub lõikekohal sinakaks.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Tulnukana kasvab Põhja-Ameerikas.
Kasvukoht	Kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, teeservadel, kraavikallastel, karjamaadel. Lubjalembene, sagedamini esineb liivasel ja klibusel pinnasel, väetatud muldadel ei kasva hästi. Eestis sage.
Koht ökosüsteemis	Hea toidutaim paljudele taimtoidulistele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Hea söödataim looduslikel kuivadel karjamaadel. Kogu taim sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid. Juuri kasutati varem meditsiinis. Neist tehtud ravimeid on kasutatud naha raviks, köha puhul, seedetegevuse parandamiseks, söögiisu tõstmiseks, uriinierituse soodustamiseks, haavade loputamiseks jne. Noored lehed sobivad salatite ja suppide valmistamiseks. Juuri on kasutatud toiduainetööstuses terava maitseainena. On ka meetaim.
Sarnased taimed	Harilikul nääril on iseloomulikud lihtsulgjad munajate sulglehekestega liitlehed. Perekonnakaaslasel suurel nääril on sulglehekesed piklikumad ja rootsulised. Harilik näär kasvab kuivemates ja lagedamates kooslustes, suur näär niiskemates ja varjukamates. Harilikule näärile sarnaste lehtedega on oja-haneputk, aga tema on Eestis haruldane ja kaitsealune ning kasvab alati “jalgupidi” vees.