Eestikeelne nimi	hapu oblikas
Ladinakeelne nimi	Rumex acetosa L.
Rahvapärased nimed	hapik, oblik, hublik, apuein, hapukapsas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tatralised, perekonda oblikas.
Eluvorm	Mitmeaastane kahekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1 (1,3) m.
Õis	Ühesugulised lihtsa õiekattega õied. Isasõite õiekattelehed on püstised, emasõitel on välimised õiekattelehed alla paindunud. Isasõied on kollakaspunased, emasõied punased. Õied on koondunud pikka kitsasse hõredasse pöörisesse, mille harud on püstised, lihtsad. Viljumisel on pööris enamasti punakas. Osaõisikud on kobarjad. Õitseb maist juulini.
Vili	Kolmekandiline läikiv tumepruun, alusel heledam pähkel. Vilja pikkus on 1,8-2,1 mm ja laius 1,1-1,3 mm.
Leht	Piklikud noolja alusega ja ümardunud tipuga hapu maitsega veidi lihakad lihtlehed. Leherood on raskesti eristatavad. Lehe suurus ja rootsu pikkus vähenevad varre tipu suunas. Lehe pikkus on 2,5-8,5 cm ja laius 1,3-3,5 cm ning rootsu pikkus 4-12 cm.
Vars	Maapealne vars on püstine, ülemises osas harunev, paljas, harvem näsakestega, vaoline.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, juurevõsundite ning arvukate tugevate lisajuurtega. Vanematel taimedel võib risoom haruneda.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt juurevõsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes.
Koht ökosüsteemis	Taim on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, nii rohelised osad kui seemned.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime lehti kasutatakse köögiviljana, mistõttu teda kasvatatakse ka kultuurtaimena. Lehed sisaldavad rikkalikult oblikhapet, mitmeid soolasid ning vitamiinisid A ja C. On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi ilmneda ka inimestel.
Sarnased taimed	Oblikad on perekonnana kergesti äratuntavad. Ka liikide määramine ei ole midagi üle mõistuse ja enamasti on liikidel lihtsastivaadeldavad selged tunnused. Hapu oblika võib muu hulgas ära tunda maitse järgi - ühelgi teisel Eestis kasvaval oblikaliigil nii mahedat, kerget maitset ei ole. Kui siis ainult iseloomulike punakate leheroodudega vereval oblikal, keda kasvatatakse Eestis sissetoodud aiataimena ja kes looduslikult ei levi. Millegipärast aetakse hapu oblikat segamini jänesekapsaga - peale hapu maitsega söödavate lehtede ei ühenda neid midagi.