Eestikeelne nimi	hobumadar
Ladinakeelne nimi	Galium verum L.
Rahvapärased nimed	kollased maitsed, koerakuserohi, liikmerohi, neitsipunad, oomadarad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (15) 20-60 (80) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, tupp peaaegu kadunud, kroon liitlehine, lõhestunud tipmeteks, kuldkollane, läbimõõt kuni 3 mm. Õied asuvad suurtes tihedates harunenud tipmistes pööristes, lõhnavad meeldivalt. Õitseb juunist augusti või septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Paljas peeneteralise pinnaga, valminult peaaegu must kaksikpähklike. Valmides laguneb kaheks osaviljaks, harva arenebki neist normaalseks ainult üks. Vilja pikkus 1,5 mm.
Leht	Lineaalsed kuni niitjad terveservalised lihtlehed, asuvad männastena 6-8-kaupa (harva kuni 12) ümber sõlmekohtade. Pikkus 1,5-2,5 (3) cm, laius kuni 2 mm. Sissepoole rullunud servadega, lühikese ogatipuga, pealt tumerohelised, läikivad, väheste karvadega, alt heledamad, paljad. Kõrglehed õisiku alusel asuvad 4-6-kaupa männases, vaid ülemised on üksikult või kahekaupa.
Vars	Maapealseid varsi on üks või mitu, püstised või tõusvad, enamasti ruljad või nürilt neljakandilised. Sageli lühikeste viljatute harudega. Ülaosas lühikarvased, harvem ainult sõlmede alt.
Maa-alune osa	Risoom on peenike, roomav, harunenud, arvukate lisajuurtega. Asub mullas 2-4 cm sügavusel.
Paljunemine	Paljuneb suguliselt seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja-Ameerikas kasvab tulnukana. Eestis sage lääne- ja põhjaosas, mujal esineb hajusalt.
Kasvukoht	Kuivadel päris- ja looniitudel, loometsas, luidetel ja liivikutel, teeservades, nõlvadel. Enamasti lubjarikkal klibusel või liivasel pinnasel, lubja- ja valguselembene.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Hea toit taimtoidulistele loomadele, kes käivad lagedamatel aladel toitumas: kitsed, jänesed jt.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Söödataim koduloomadele. Hea meetaim. Õitest saab kollast ja juurtest punast värvainet. On ka hea ravimtaim tugeva põletikuvastase toimega. Aitab reuma, mitmete verehaiguste, neeru- ja maksapõletike korral. Värske mahl toob leevendust ka pahaloomuliste kasvajate puhul. Välispidiselt ravitakse salviga haavandeid ja ekseemi. On kasutatud ka õllelisandina. Dekoratiivsete ja lõhnavate õisikute ning omapärase kasvuvormi tõttu sobib kasutamiseks iluaedades, kus võib aga muutuda umbrohuks.
Sarnased taimed	Hobumadar võib segamini minna kollaka madaraga, kes on tekkelt hobumadara ja valge madara ristand. Kollaka madara lehed meenutavad hobumadarat, aga õied on oluliselt kahvatukollasemad kui hobumadaral. Hobumadarale sarnaste kitsaste männases lehtedega on ka värv-varjulill, aga tema õied on valged ja taim on väga hapra väljanägemisega.