Eestikeelne nimi	humallutsern
Ladinakeelne nimi	Medicago lupulina L.
Rahvapärased nimed	põldumalad, mailase rohi, neitsi punad, kollane ristikhein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda lutsern.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane ühekojaline lamav rohttaim. Kõrgus kuni 30 cm.
Õis	Õied väikesed (kuni 4 mm pikad), lühiraolised, kahvatukollased. Tupp kellukjas, 5 hambaga, lidus karvadega. Kroonlehed pole alusel putkega kokku kasvanud. Puri piklik kuni äraspidimunajas, tiibadest ja laevukesest kaks korda pikem. Tiivad piklikud, laevukesest pikemad. Tolmukaid 10, neist 9 putkena kokku kasvanud, üks vaba. Sigimik rohkete seemnealgmetega. Õisik algul kerajas, hiljem piklik lühike nutt, koosneb 15-50 õiest, mis asetsevad 2-3 cm pikkustel kaenlasisestel raagudel. Õitseb maist septembrini.
Vili	Neerjad või poolkuujad üheseemnelised kaunad, pinnal võrkja kirjaga ja mustad, 2-3 mm pikad, mitteavanevad. Seemned siledad, kollakad või pruunid.
Leht	Kolmetised liitlehed enamasti umbes 1 cm pikkuse rootsuga (alumistel lehtedel mõnikord kuni 7 cm, ülemistel peaaegu puudub), tipmine leheke teistest pikema rootsukesega. Lehekesed äraspidimunajad või rombjad, tipuosas lühihambalised. Mõlemal või ainult alumisel küljel näärme- või lihtkarvadega. Abilehti on 2, need on rootsuga kokku kasvanud.
Vars	Varsi ühel taimel palju, lamavad, varjus ka tõusvad, harvem püstised, lihtkarvased, harvem ka näärmekarvadega, ruljad. Harunevad rohkesti juba alusel. Varte pikkus 10-30 (50) cm.
Maa-alune osa	Keskmiselt arenenud juurestik. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Ida-, Kesk-, Väike- ja Lõuna-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht	Kuivadel pärisniitudel, puisniitudel, teeservadel, kraavikallastel ja mererannikul.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Juurtel elavad mügarbakterid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Rikas toitainetest ja võib anda rahuldavat haljasmassisaaki. Harva kasvatatakse ka kultuurtaimena, kuid jääb produktiivsuselt maha harilikust lutsernist ja aas- ning keskmisest ristikust. Väärtuslik on looduslike karjamaadel ja teistele liblikõielistele söödataimedele vähesobivatel aladel.
Sarnased taimed	Tõenäoliselt ei lähe humallutsern segi ühegi teise lutserniliigiga. Hoopis sarnasem on ta väikest kasvu ristikutele. Kõne alla võivad tulla pruun ja kuldristik, kellest humallutsern eristub lutsernidele iseloomuliku lehe järgi: kolmetisel liitlehel on tipmine leheke pikema raoga. Veelgi sarnasemad on väike ja lamav ristik, kellel on samasugune leht nagu lutsernidel. Väike ja lamav ristik on aga väga haruldased, seevastu humallutsern kasvab tõesti peaaegu igal pool.