Eestikeelne nimi harilik jänesekapsas
Ladinakeelne nimi Oxalis acetosella L.
Rahvapärased nimed jäneseoblikad, jäneseapukad, käokapsas, meesterahva soone rohud
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda jänesekapsalised, perekonda jänesekapsas.
Eluvorm Maapealse varreta mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 7-15 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii tupp kui kroon on lahklehised. Tupplehed kuni 0,5 cm pikad, kitsad, ripsmelise servaga, tipp sageli verevpunane. Kroon valge, mõnikord roosakas või lillakas, alusel kollaka laiguga, sageli tumedamate soontega. Kroonlehed 1-1,6 cm pikad ja 5-7 mm laiad. Õied asuvad üksikult pika rao tipus, rao pikkus kuni 8 (10) cm. Õieraag on tihedalt kaetud valgete karvadega, tema keskkohast veidi kõrgemal asuvad kaks 2,5-3 mm pikkust ja 1 mm laiust soomusjat kõrglehte. Õitseb mais ja juunis, kuid kuni hilissügiseni võivad ilmuda vähe silmapaistvad väikesed lühikestel raagudel olevad õied, mis jäävad metsakõdu või sambla varju. Need õied jäävad suletuks ja on isetolmlevad. Neist arenevad täiesti normaalsed seemned. Viljade valmides tuleb õieraag kõdust või samblast välja.
Vili Ovaalne või veidi piklik viiekandiline kupar, mille pikkus on 0,8-1 cm, läbimõõt kuni 0,5 cm. Viiepesaline, igas enamasti vaid üks seeme. Seemned munajad, läikivpruunid, pikuti soontega.
Leht Kolmetised juurmised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed äraspidi munajad, tipus laisüdajalt pügaldunud, pikkus 1-2,5 cm ja laius 1,5-3 cm. Nii alt kui pealt kaetud hõredalt valgete pikkade karvadega. Lehekeste serv ripsmeline. Õite alusel on kõrglehed.
Vars Maapealne vars puudub.
Maa-alune osa Taimel on peenike risoom (läbimõõt 1-2 mm), roomav, harunev, kahvatutes toonides. Ta on kogu ulatuses kaetud laimunajate teravatipuliste lihakate punakate soomustega. Soomuseid on suhteliselt hõredalt, tihedamalt vaid risoomi tipuosas. Juured suhteliselt hästi arenenud.
Paljunemine Paljuneb nii suguliselt seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil. Sageli on peamiseks vegetatiivne paljunemine.
Levik ja ohtrus Levinud väga laialdaselt: peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-, Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Kasvukoht Eelkõige palu-, loo-, laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Eelistab varjukamaid kasvukohti ja suhteliselt viljakat mulda. Kõige sagedamini kuusikutes.
Koht ökosüsteemis Maapealsed osad on toiduks mitmetele loomadele. Kevadisi õisi tolmeldavad putukad.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kogu taime maapealne osa on hapukas, mistõttu taime süüakse toorelt ning kasutatakse salatite ja suppide valmistaiseks. Suurel hulgal tarvitatuna mõjub jänesekapsas sisalduv oksaal- ehk oblikhape kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Lastel võib äärmisel juhul põhjustada isegi surma. Lehed sisaldavad rohkesti vitamiini C. On happesuse pärast kasutatud oksaalhappe eraldamiseks ning vanasti limonaadides sidrunhappe asemel.

Sarnased taimed

 Millegipärast kipuvad segamini minema jänesekapsas ja hapuoblikas. Mõlemad maitsevad küll hapukalt, aga taimede väljanägemises ei ole midagi sarnast. Hoopis sarnasemad on jänesekapsa lehed näiteks valgele ristikule, aga neid kahte enamasti segamini ei aeta. Aedadest kasvatatakse sageli aed-jänesekapsast, kes võib kergesti metsistuda ja viljakal mullal peaaegu umbrohuks muutuda. Aed-jänesekapsas on samamoodi hapuka maitsega kui harilik jänesekapsas, aga lehed on punaka tooniga ja õied kollased.