Eestikeelne nimi	harilik jänesesalat
Ladinakeelne nimi	Mycelis muralis (L. ) Dumort.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda jänesesalat.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-85 (150) cm.
Õis	Ainult keelõitega, mis on koondunud enamasti 5-kaupa korvõisikuiks. Õisikutel on ka umbes 1 cm pikkune viljumisel kellukjas üldkatis. Korvõisikud moodustavad hõreda pöörise. Õisikuraod on peened, ebavõrdse pikkusega, väga väikeste kõrglehtedega. Õitseb juulis ja augustis.
Vili	Äraspidi munajas lapik väikeste ülespidi suunatud harjastega, tugevate pikiroietega ja lühikese kollaka nokaga seemnis, kuni 3 mm pikkune, värvuselt mustjas. Seemnis on varustatud pappusega, mis koosneb kahest ringist kergesti murduvatest karvadest, välimise ringi omad lühikesed ja vähemärgatavad.
Leht	Väga õhukesed, kanneljalt sulglõhised lihtlehed. Lehe tipmine hõlm teistest tunduvalt suurem, kolmnurgakujuline (sageli on see veel omakorda hõlmine). Leheserv on ebaühtlaselt hambuline. Lehtede pealmine pind on roheline, alumine veidi sinakas kuni violetne. Alumiste ja keskmiste varrelehtede pikkus 9-18 (27) cm ja laius 4-7 (9,5) cm. Ülemised lehed on väiksemad ja vähem lõhestunud, kõige ülemised sageli terved. Lehtedel on ka tiivuline roots ja vart ümbritsevad kõrvakesed.
Vars	Vars on püstine, ülemises osas harunenud, paljas.
Maa-alune osa	Risoom on väga lühike.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peamiselt Euroopas, kuid ka Kaukaasias ja Väike-Aasias, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Kasvab varjukates metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades: salu- ja laanemetsas, ka lodu- ja lammimetsas, ka vanadel niisketel müüridel, prahipaikadel, võsastikes. On niiskus- ja varjulembene, eelistab viljakat mulda.
Koht ökosüsteemis	Taim on õrn, pehme ja mahlakas ning seega heaks toiduks paljudele metsloomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väidetavalt kasutatav tugevamatselise oodusliku ürdina.
Sarnased taimed	Jänesesalati pisikesi õisikuid tasub hoolega uurida, et mitte eksida sugukonna määramisega - jänesesalat kuulub korvõieliste hulka, aga tema õisik on väike ja koosneb vähestest õitest. Jänesesalat kipub sassi minema teiste kollaste õite ja püstise kasvuga korvõieliste taimedega. Kõige enam arvatavasti linnukapsaga ja seda peamiselt sarnaste nimede tõttu. Mõnevõrra sarnased võivad olla ka mõned hundi- või koeratubakad, aga viimaste korvõisikutes on alati oluliselt rohkem õisi.