Eestikeelne nimi	jumalakäpp
Ladinakeelne nimi	Orchis mascula L.
Rahvapärased nimed	jumalakäsi, mehe käpp, nallernaat, vanapoisirohud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda käpp.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (14) 20-40 (50) cm.
Õis	Mõlemasugulised tume-punakaslillad, harva helelillad või valged, peaaegu lõhnatud. Välimised õiekattelehed on kuni 1,2 cm pikkused, püstiselt ettepoole kaldu, sisemised palju väiksemad, üksteist katvate tippudega. Huul on sügavalt kolmehõlmaline, väikeste tumelillade täppidega, kuni 1,3 cm pikkune ja 1,5 cm laiune. Huule keskmine hõlm on teistest suurem, tipul sisselõikega. Õiel on kuni 1 (1,3) cm pikkune, jäme, ülespoole või rõhtsalt hoidev kannus ning alusel lillakad kuni rohekaslillakad, süstjad, teravatipulised kandelehed. Õied on koondunud suurde ruljasse 9-30- (44) õielisse õisikusse, mille pikkus on (4) 6-13 (20) cm ja läbimõõt (2,5) 3-4 cm. Õitseb mai teisest poolest juuli alguseni. Putuktolmleja. Nektarit õites pole.
Vili	Kuprad on püstised, umbes 1,7 cm pikad ja 0,6 cm laiad.
Leht	Varre alumises osas on 3-5 (7) äraspidisüstjat, alusel sujuvalt ahenenud rööproodset terveservalist helerohelist lehte. Suurte lehtede pikkus on 8-14 (20) cm ja laius (0,7) 1-2 (3) cm. Varre ülaosas on 2-3 teravatipulist tupena vart ümbritsevat lehte. Väikesed purpurlillad täpid või peened kriipsukesed on nii alumistel kui tupjatel lehtedel, vahel ka varre alumises osas.
Vars	Vars on jäigalt püstine, suhteliselt jäme, alusel kahe valkja kileja tupega, ülaosas violetjas ja veidi kandiline.
Maa-alune osa	Taimel on enam-vähem ümar, teritunud tipuga juuremugul.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, levila ulatub kuni polaarjooneni, vaid Soomes esineb ainult Ahvenamaal. Kasvab ka Kaukaasias, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. On meil oma levila põhjapiiril.
Kasvukoht	Kasvab kuivematel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredamates loometsades, ka tammikutes. Lubja- ja valguslembene.
Koht ökosüsteemis	Ehkki õites nektarit pole, on tolmeldajaid piisavalt. Põhjuseks õite erk värvus.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Peamiseks ohuks on leiukohtade võsastumine või muul moel kadumine, samuti ohustab korjamine. Metssead armastavad juuremugulaid.
Kasutamine	Kaunis niidutaim, kelle ilu tuleb looduses nautida taime korjamata.
Sarnased taimed	Jumalakäpal on tugev vars, mis on talle arvatavasti ka ladinakeelse nime andnud, mascula, otsetõlkes mehelik. Käpa perekonna teistest liikidest eristamiseks peab veenduma, et õie huul oleks sügavalt kolmeks lõhestunud ja õie kannus vähemalt sentimeetri pikkune. Jumalakäpa õies ei ole rohekaid triipe nagu arukäpa õies, jumalakäpa õis ei meenuta kiivriga sõjameest nagu halli käpa õis, jumalakäpa õisik ei ole tipust otsekui mustaks kõrvetatud nagu tõmmu käpa õisik - kokku neli liiki käpa perekonnas Eestis kasvabki. Ja kuradikäpp ehk tegelikult kuradi-sõrmkäpp on tegelikult päris teistsugune taim.