| 
                Eestikeelne nimi | 
              
                harilik käbihein | 
              
                  | 
            
            
              | 
                Ladinakeelne nimi | 
              
                Prunella vulgaris L. | 
            
            
              | 
                Rahvapärased
                    nimed | 
              
                härjapea, kurgurohi, maa-aluserohi,
                  põldhumal, mesilill | 
            
            
              | 
                Süstemaatiline
                    kuuluvus | 
              
                Kuulub sugukonda huulõielised,
                  perekonda käbihein. | 
            
            
              | 
                Eluvorm | 
              
                Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
                  Pikkus 4-40 (70) cm.  | 
            
            
              | 
                Õis | 
              
                Mõlemasugulised kaheli õiekattega
                  õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp roheline või
                  punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem valge, sinakas
                  või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad
                  sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates
                  õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda
                  liitunud tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti.
                  Õitseb (maist) juunist septembrini. | 
            
            
              | 
                Vili | 
              
                Helepruunid läikivad munajad
                  kolmekandilised lamedad kahe soonega pähklikesed. Viljade
                  pikkus 1,7-2 mm, valmivad alates juulikuust. | 
            
            
              | 
                Leht | 
              
                Munajad või piklikud pikalt
                  ahenenud, kuid tömbi
                  tipu ja kiilja alusega rootsulised lihtlehed. Leheserv on
                  tömbilt saagjas või täkiline, vahel päris terve. Lehe pikkus
                  (1,2) 2-3,5 (6,5) cm ja laius (0,6) 1-2,5 (3,5) cm.
                  Asetsevad varrel vastakuti. | 
            
            
              | 
                Vars | 
              
                Varred on sagedamini roomavad või
                  tõusvad, harvem ka päris püstised, alusel paljad, ülemises
                  osas karvased. Enamasti on nad mitteharunevad või väikeste
                  lehekaenaldest väljuvate nõrkade harudega. | 
            
            
              | 
                Maa-alune osa | 
              
                Juurestik võib olla olenevalt
                  kasvukohast kas hästi või suhteliselt nõrgalt arenenud. | 
            
            
              | 
                Paljunemine | 
              
                Paljuneb seemnetega ja
                  vegetatiivselt roomavate ning juurduvate varte abil. | 
            
            
              | 
                Levik ja ohtrus | 
              
                Väga laia levilaga, puudub vaid
                  laiematel aladel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, polaaraladel.
                  Eestis kõikjal väga sage. | 
            
            
              | 
                Kasvukoht | 
              
                Päris-, soo-, ranna- ja looniitudel,
                  karjamaadel, elamute ümbruses, salu- ja laanemetsas,
                  teeservadel ja rohtunud teedel. | 
            
            
              | 
                Koht ökosüsteemis | 
              
                Tolmeldavad putukad saavad nektarit,
                  mõningatele taimtoidulistele loomadele on toiduks. | 
            
            
              | 
                Kaitse | 
              
                Ei kuulu kaitstavate taimede
                  nimekirja. | 
            
            
              | 
                Kasutamine | 
              
                Kasutatud rahvameditsiinis
                  kuristamiseks valuliku kurgu korral ja haavade ravitsemiseks,
                  kuid ka kuutõbiste ravimiseks ja mõningate nahahaiguste
                  korral. Karja- ja heinamaadel madala söödaväärtusega umbrohi.
                  Meetaim. 
                 | 
            
            
              | Sarnased taimed | 
              Käbihein
                  on väga tavaline taim, kes kasvab lisaks looduslikele niidu-
                  ja metsakooslustele arvatavasti igas aias ja hoovimurus.
                  Iseloomulike käbitaoliste tihedate õisikute järgi on ta
                  kergesti äratuntav. Sageli on käbiheina lehed ja kogu taim
                  pisut lillakas. Lillaka tooni ja tiheda õisiku poolest on ta
                  pisut sarnane roomava akakapsaga, kes on kergesti metsistuv
                  ilutaim. Mõlemad võivad muruniitja alt läbi käia, aga elavad
                  maadligi kasvades rahumeeli edasi. |