Eestikeelne nimi	harilik käbihein
Ladinakeelne nimi	Prunella vulgaris L.
Rahvapärased nimed	härjapea, kurgurohi, maa-aluserohi, põldhumal, mesilill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda käbihein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus 4-40 (70) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp roheline või punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem valge, sinakas või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda liitunud tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti. Õitseb (maist) juunist septembrini.
Vili	Helepruunid läikivad munajad kolmekandilised lamedad kahe soonega pähklikesed. Viljade pikkus 1,7-2 mm, valmivad alates juulikuust.
Leht	Munajad või piklikud pikalt ahenenud, kuid tömbi tipu ja kiilja alusega rootsulised lihtlehed. Leheserv on tömbilt saagjas või täkiline, vahel päris terve. Lehe pikkus (1,2) 2-3,5 (6,5) cm ja laius (0,6) 1-2,5 (3,5) cm. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars	Varred on sagedamini roomavad või tõusvad, harvem ka päris püstised, alusel paljad, ülemises osas karvased. Enamasti on nad mitteharunevad või väikeste lehekaenaldest väljuvate nõrkade harudega.
Maa-alune osa	Juurestik võib olla olenevalt kasvukohast kas hästi või suhteliselt nõrgalt arenenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate ning juurduvate varte abil.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga, puudub vaid laiematel aladel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, polaaraladel. Eestis kõikjal väga sage.
Kasvukoht	Päris-, soo-, ranna- ja looniitudel, karjamaadel, elamute ümbruses, salu- ja laanemetsas, teeservadel ja rohtunud teedel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit, mõningatele taimtoidulistele loomadele on toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutatud rahvameditsiinis kuristamiseks valuliku kurgu korral ja haavade ravitsemiseks, kuid ka kuutõbiste ravimiseks ja mõningate nahahaiguste korral. Karja- ja heinamaadel madala söödaväärtusega umbrohi. Meetaim.
Sarnased taimed	Käbihein on väga tavaline taim, kes kasvab lisaks looduslikele niidu- ja metsakooslustele arvatavasti igas aias ja hoovimurus. Iseloomulike käbitaoliste tihedate õisikute järgi on ta kergesti äratuntav. Sageli on käbiheina lehed ja kogu taim pisut lillakas. Lillaka tooni ja tiheda õisiku poolest on ta pisut sarnane roomava akakapsaga, kes on kergesti metsistuv ilutaim. Mõlemad võivad muruniitja alt läbi käia, aga elavad maadligi kasvades rahumeeli edasi.