Eestikeelne nimi	kähar karuohakas
Ladinakeelne nimi	Carduus crispus L.
Rahvapärased nimed	karuohtja, okaline ohakas, orjaohakas, mets-põdraohakas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda karuohakas.
Eluvorm	Kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1,5 (2) m.
Õis	Õied on koondunud munajaks või peaaegu kerajaks korvõisikuks, mille pikkus on kuni 2 cm. Õisikuraod väljuvad lehekaenaldest. Õisikud asuvad enamasti 3-5-kaupa varreharude tippudes. Õisikutel on võrkjakarvane üldkatis, mis on tavaliselt rohekas, vahel ka purpurpunane. Üldkatise lehekesed lõpevad nõrga ogaga. Õisikud koosnevad vaid mõlemasugulistest putkõitest, need on veidi enam kui 1 cm pikkuse purpurpunase krooniga. Õitseb juuni keskpaigast septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Hallikaskollakas peente tumedamate pikijoontega peenelt punkteeritud seemnis. Seemnise pikkus on 3-4,5 mm ja laius kuni 1,4 mm. Esineb umbes 1 cm pikkune valkjas pappus, mis koosneb karedatest lihtkarvadest. Levib tuule abil.
Leht	Üldkujult kitsalt munajad kuni süstjad lihtlehed, mis on küllaltki sügavalt hõlmised kuni sulgjagused, rootsutud, rohtjad. Hõlmad kolmnurkjad või munajad, sageli veel omakorda lõhestunud. Lehehõlmade servades ja tippudes on teravad ogad, tipuoga teistest pikem. Lehed on alumiselt pinnalt valgeviltjad, pealt karvased kuni peaaegu paljad. Alumised lehed on kuni 30 cm pikad ja 5-20 cm laiad, ahenevad tiivuliseks rootsutaoliseks aluseks. Varre tipu suunas lehtede mõõtmed vähenevad. Lehtedel tungivad väga selgelt esile sulgjalt harunenud rood.
Vars	Vars on püstine, ruljas, kuid vaoline ja tipuni kitsalt tiivuline. Tiivad on katkestunult sopilis-hambulised. Vart katavad ka peened ja teravad, kuid pehmed ogad (pikkus 1-3 mm) ja vähesed villkarvad. Vars on alates keskpaigast või veidi kõrgemalt harunenud.
Maa-alune osa	Taimel on küllaltki tugev sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, levib tuulega kergesti levivate seemnete abil.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas, kuid ka Kaukaasias, Siberis, Kaug-Idas, harva leidub Kesk-Aasias. Tulnukana kasvab veel Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Argentiinas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab sageli teeservades, hõredates salumetsades, mererannas ja laidudel rannaniitudel, ka jõgede kallastel lamminiitudel, samuti varemetes, elamute ümbruses ja umbrohuna põldudel. Eelistab nitraatiderikast pinnast.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim võib mõnikord muutuda umbrohuks. Meetaim.
Sarnased taimed	Käharale karuohakale on sarnased teised Eestis kasvavad karuohakad, torkav ja longus karuohakas, keda kohtab looduses väga harva. Perekonnast ohakas on kähararale karuohakale kõige sarnasem soo-ohakas. Ka soo-ohakas on väga tavaline taim nagu kähar karuohakas. Soo-ohakas eelistab niiskemaid kasvukohti, aga taimed võivad kasvada ka koos. Koos kasvades on neil üldilme järgi päris keeruline vahet teha ja alati on kindlam uurida seemnise lendkarvu: soo-ohakal on sulgjalt harunenud karvad, käharal karuohakal lihtsad.