Eestikeelne nimi	harilik kamaras
Ladinakeelne nimi	Odontites vulgaris Moench (sünonüüm Odontites verna subsp.serotina (Kuntze) McNeill).
Rahvapärased nimed	kamarrohi, põllukanarbik, rukkikamar
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda soomukalised, perekonda kamaras.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus 5-40 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp putkjas-kellukjas, sügavalt lõhestunud 5 tipmeks. Kroon punakas, harvem valkjas, kuni 1 cm pikkune, putkega, kahehuuleline. Ülahuul kahehõlmaline, alahuul kolme tipmega. Tolmukad ulatuvad kroonist veidi välja, näärmeliste tolmukaniitidega ja karvakimbuga tolmukottide tipul. Õied asuvad lühikestel raagudel küllaltki tihedates 8-50-õielistes ühekülgsetes kuni 10 (12) cm pikkustes kobarates. Õisikus on ka kitsad kõrglehed, mis on kuni õite pikkused. Õitseb juulist septembrini, vahel veel oktoobris.
Vili	Pikliku kujuga tömp lühikese teravikuga ja rohkete seemnetega kupar, pikkus kuni 8 mm. Seemned pikiroietega.
Leht	Rootsutud vastakuti asetsevad süstjad enam-vähem terava tipuga lihtlehed. Leheserv madalate tömpide hambakestega. Lehed on hõredalt kaetud lidus karvadega. Värvuselt on alumised lehed tumerohelised, ülemised aga sageli punakad.
Vars	Püstine, enamasti juba alusel tugevasti harunenud, harva lihtne. Harud on lookjalt ülespoole kõverdunud. Tihedalt kaetud allapoole suunatud karvadega. Varred on tihedalt lehistunud.
Maa-alune osa	Juurestik on poolparasiitse eluviisiga taime kohta küllaltki hästi arenenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnete abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk-, Lääne- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Siberis paiguti, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, Hiinas, tulnukana esineb Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab niiskematel pärisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, veekogude kallastel ja umbrohuna põldudel.
Koht ökosüsteemis	Taim on poolparasiit ja seega peab normaalseks arenguks kinnituma teiste taimede, kõrreliste juurtele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kohati võib muutuda kiiresti paljunevaks tülikaks umbrohuks. Värskena on mõningal määral mürgine, kariloomad teda ei söö. Kuivanult süüakse rahuldavalt, kuid söödaväärtus on madal. Taimest vabanemiseks niidetakse enne tema seemnete valmimist.
Sarnased taimed	Kamarased kuuluvad ühte punti silmarohtude, härgheinte ja robirohtudega - kõik nad on poolparasiitsed nõrga juurestikuga lühiealised taimed. Kamarased tunneb ära iseloomuliku punaka tooni järgi lehtedes ja vartes, ka õied on roosad kuni lihakarva. Eestis kasvab kolm kamarase liiki, kellest kõige levinum ja kõikjal tavaline on harilik kamaras, teised kaks on haruldasemad ja pisut keerulised määrata.