Eestikeelne nimi | harilik käokann | |
Ladinakeelne nimi | Lychnis flos - cuculi L. | |
Rahvapärased nimed | siidilill, narmaslilled, tõrvakann, roosa tõrvanelk | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda käokann. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (35) 40-90 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp kellukjas, 10 selgesti eristatava punaka rooga, teravate ripsmeliste tipmetega. Tupe pikkus on 6-8 mm. Kroonlehed roosad, harva kuni valged, tupest kuni kaks korda pikemad, sügavalt neljaks kitsaks hõlmaks lõhestunud. Kroonlehe alusel on teravad lisemed, mis moodustavad lisakrooni. Õied asuvad hõredates pöörisjates kuni kännasjates õisikutes. Õitseb maist juulini, harva augustini. | |
Vili | Munajas ühepesaline kupar. Seemned väga väikesed, tumepruunid kuni mustad, karedad. | |
Leht | Paljad või veidi karedate karvadega kaetud teravatipulised lihtlehed, alusel vahel ripsmelised. Juurmised lehed on kodarikuna, piklikud, ahenevad rootsuks, nende pikkus on 4-9 cm ja laius 4-10 mm. Varrelehed väiksemad, süstjad ja rootsutud. | |
Vars | Püstine, suhteliselt peenike, ülemises osas harunenud, lühikeste karvadega kaetud. | |
Maa-alune osa | Juurestik peenike, kuid suhteliselt hästi harunenud ja mullas sügavale tungiv. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne-Siberis ning Põhja-Kaukaasias. Tulnukana kasvab ka Põhja-Ameerikas. Eestis kõikjal sage, tihti esineb hulgaliselt. | |
Kasvukoht | Kasvab meil niisketel pärisniitudel, lamminiitudel ja sooniitudel, ka puisniitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, harvem niisketel põldudel. Eelistab happelist pinnast. | |
Koht ökosüsteemis | Pakub tolmeldajatele nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | On vahel umbrohuks niisketel ristikupõldudel ja kultuurheinamaadel. | |
Sarnased taimed | Nagu kõigil Eestis kasvavatel nelgiliste sugukonda kuuluvatel taimedel, nii on ka käokannil terved vastakuti asetunud lihtlehed. Erinevalt perekonnakaaslasest tõrvalillest ei ole käokanni vars sõlmekohtade all kleepuv, “tõrvane”. Kõige hõlpsam on käokanni ära tunda õitsemise ajal, sest taolisi narmastunud roosasid kroonlehti ei ole kellelgi teisel. Või siiski! Mõnel üsna haruldasel nelgi perekonna liigil võivad olla ka, aga nelkide eristamiseks on omakorda päris head tunnused. Vaata ise järele! |