Eestikeelne nimi	kare kõrvik
Ladinakeelne nimi	Galeopsis tetrahit L.
Rahvapärased nimed	tiass, tigane, mesi-lilled, põldkõrvitsad, kirju nõges
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda kõrvik.
Eluvorm	Üheaastane rohttaim. Kõrgus (8) 20-50 (vahel üle 70) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp umbes 1 cm pikkune, selgesti esiletungivate roodudega, kõvade naaskeljate tipmetega. Kroon tavaliselt umbes 1,5 cm pikkune, lilla, harvem valkjas, neelu juures erkkollase laiguga ja lilla võrkja joonisega, välisküljel karvane. Krooni putk ulatub veidi üle tupe. Krooni alahuule keskmise hõlma pikkus ja laius on enam-vähem võrdsed, madalalt sämpunud või terve servaga. Õite alusel on süstjad ogajalt teritunud näärmekarvadega kandelehed. Õied asuvad männastena varre ja selle harude tipus. Õitseb juunist augustini, kuid vahel võib üksikuid õitsevaid taimi leida veel oktoobris.
Vili	Ümmargused, veidi ebasümmeetriliselt äraspidimunajad pähklikesed, nende pind on peenelt kühmuline, värvus tume- kuni hallikaspruun musta marmoreeritud joonistusega, ühel taimel võib areneda mitusada seemet. Valmivad alates juulist.
Leht	Munajad kuni süstjad teravatipulised hambulise servaga ümardunud või kiilja alusega rootsulised lihtlehed, mõlemalt pinnalt pehmekarvased. Lehe pikkus keskmiselt 3-7 cm ja laius 1,5-5 cm.
Vars	Püstine, enamasti harunenud, tugev, sõlmede all jämenenud ja kaetud torkivate veidi allapoole hoiduvate harjastega, vahel pehmete karvadega, sõlmevahedel mõnikord peaaegu päris paljas.
Maa-alune osa	Juurestik üheaastase taime kohta keskmiselt arenenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud suuremas osas Euroopas, tulnukana esineb ka Põhja-Ameerikas. Eestis sage, kõige tavalisem kõrvikuliik.
Kasvukoht	Esineb peamiselt umbrohuna põldudel, sagedamini kartuli- ja rukkipõllul, kuid kasvab ka söötidel, jäätmaadel, elamute ümbruses, salu- ja laanemetsade servadel, vahel pärisniitudel.
Koht ökosüsteemis	Enamik loomi teda ei söö, sest taim on väga kare. Küll on aga mitmetele loomadele toiduks kõrviku seemned. Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kiiresti leviv tülikas põlluumbrohi. Kultuurist kõrvaldamiseks on vaja taimed enne seemnete valmimist välja katkuda. Seemneist on valmistatud õli värnitsa valmistamiseks, jalanõude määrimiseks jne. Maitselt on õli hea, kuid toiduks pole see sobiv, sest võib esile kutsuda jäsemete halvatuse. Hobustele on taim mürgine.
Sarnased taimed	Kõrvikutega on nii, et õiteta neid peaaegu määrata ei saa.Õite järgi kõrvikute eristamine on seevastu üsna kerge. Kareda kõrviku õis on punakas ja õie alumine huul on sissesopistuseta või ainult madala sissesopistusega. Kõrvikutele on mõnevõrra sarnased iminõgesed, kelle varred pole sel määral torkivad. Kõrvikute ja iminõgeste eristamiseks sobivad ka õie tunnused, aga nendega tutvu juba ise.