Eestikeelne nimi	(harilik) kassikäpp
Ladinakeelne nimi	Antennaria dioica (L. ) J. Gaertn.
Rahvapärased nimed	kiisukäpad, salakoirohi, kooljavearohi, kõõmaheinad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kassikäpp.
Eluvorm	Mitmeaastane kahekojaline rohttaim. Kõrgus (1) 10-25 (35) cm. Kasvab enamasti tihedate kogumikena.
Õis	Õied moodustavad valgeviltja raoga keraja korvõisiku, mille läbimõõt on 5-8 mm, pikkus 8-13 mm. Üldkatis koosneb katusekividetaoliselt asetunud lehekestest, üldkatise alusel on villkarvad. Korvõisikud on koondunud 4-10- (12) kaupa varre tippu tihedasse kändasse. Taimed on kahekojalised, esineb nii emasõitega kui mõlemasuguliste õitega õisikuid. Mõlemasugulistes õites on emakas viljatu. Emasõitega korvõisikud on veidi piklikumad. Mõlemasuguliste õitega õisikute üldkatis on enamasti valge, heleroosa või roosakasvalge, õitest lühemate lehekestega. Emas-korvõisikute üldkatis on tumepunane, roosa või valge, sageli õitest pikemate lehekestega. Kõik õied on putkjad, õiekroon enam-vähem sama värvi, mis üldkatis, mõlemasugulistel õitel aga alati valge. Kroon mõlemasugulistel õitel 3-5 mm pikkune, emasõitel 7-10 mm pikkune. Õitseb mais ja juunis, vahel kuni augustini.
Vili	Elliptiline tavaliselt sileda pinnaga 7-10 mm pikkune seemnis. Pappus valge kuni punakas, koosneb tavalistest siidkarvadest. Viljad valmivad juunis ja juulis, tuullevija.
Leht	Mõlemalt pinnalt valgeviltjad lihtlehed. Taimel on olemas nii varrelehed kui ka juurmine lehekodarik. Juurmised lehed on mõlajad kuni äraspidi munajad, ahenevad rootsuks, tömbi tipuga, kuni 1,3 cm laiused. Juurmiste lehtede ülakülg on viltjas vaid noortel lehtedel. Varrelehti on 7-15, need on rootsutud, varrele ligistunud, peaaegu lineaalsed, teravatipulised, 1-2 mm laiused ja 1-4 cm pikkused.
Vars	Maapealne vars on püstine, sirge ja harunemata, lehistunud, üleni kaetud valgete viltkarvadega. Vegetatiivsed varred kannavad vaid madalaid lehekodarikke.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, roomav, peenike, puitunud, lehekodarikke kandvate lamavate ja juurduvate võsunditega. Risoomile kinnituvad väheharunenud lisajuured.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate ning juurduvate võsundite abil. Paljundatakse ka jagamise teel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias, Põhja-Ameerikas esineb väga lähedane liik. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab kuival liiva-, savi- ja rähkpinnasel, pärisaru- ja looniitudel, puisniitudel, hõredates nõmme-, palu- ja loometsades, metsa- ja teeservadel, raiesmikel. Eelistab valgusrikast liivast või lubjarikast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis	Moodustab sageli lausalisi muruvaipu, kuid võib esineda ka segus kõrrelistega.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime maapealseid osi on kasutatud rahvameditsiinis maopõletike ja kõhulahtisuse raviks, ka köhavastase tee koostises. Kompressina aitab ka paisete vastu. Taim sobib hästi iluaedadesse: kiviktaimlasse ja kattetaimena kuivadele kohtadele. Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist. Kultuurist teada alates 16. sajandist.
Sarnased taimed	Eestis looduslikult kasvavatest taimedest on kassikäpaga mõneti sarnase valgeviltja karvastusega kaitsealune harilik käokuld, kellel on aga kuldkollased õisikud. Ka kassiurvad on valgeviltjate karvadega kaetud korvõielised. Nii nime kui välimuse poolest on kassikäpale sarnane Euroopa mäestikes kasvav jänesekäpp, keda Eestis kasvatatakse kiviktaimlates. Kassikäpal ei ole peale segadusttekitava sarnase nime midagi ühist käpaliste ehk orhideeliste sugukonnaga ja samasse sugukonda kuuluva taimeperekonnaga käpp.