|
Eestikeelne nimi |
kassiristik |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Trifolium arvense L. |
|
Rahvapärased
nimed |
põldhärjapea, õnneristikhein,
piimaumalad, jänesein |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda liblikõielised,
perekonda ristik. |
|
Eluvorm |
Ühe- või kaheaastane ühekojaline
rohttaim. Kõrgus (10) 15-40 cm. |
|
Õis |
Raagudeta mõlemasugulised kaheli
õiekattega õied. Pikkus kuni 6 mm. Tupp liitlehine, peaaegu
kellukjas, kaetud valkjate karvadega. Tupehambad putkeosast 2
korda pikemad, harjasjad, sulgjate hallikate karvadega. Kroon
väike, roosakas või valkjas, tupest väiksem. Puri peaaegu
vaba, tiibadest ja laevukesest pikem. Õied on koondunud 50-100-kaupa
tihedatesse munajatesse või silindrilistesse nuttidesse.
Õisikud asuvad enamasti lehtedest pikematel raagudel. Õitseb
juunist septembrini. |
|
Vili |
Munajad ja nahkjad ühe seemnega
kaunad. Seemned ümardunud, kollakasrohelised. |
|
Leht |
Kolmetised pehmekarvased liitlehed,
mille lehekesed on kõik lühirootsulised, lineaalsüstjad,
alusel talbjalt ahenenud, tipul peenehambalise servaga, pikkus
1,5-2 cm, laius 2-4 (5) mm. Alumised lehed pika rootsuga,
kuivavad varakult. Ülemiste lehtede roots lehest palju lühem.
Abilehed leherootsuga kokku kasvanud. |
|
Vars |
Püstine vars, mis
on
juba peaaegu alusel rohkesti harunenud. Kaetud valgete
siidkarvadega. |
|
Maa-alune osa |
Juur on peenike. Juurtel elavad
mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku. |
|
Paljunemine |
Paljuneb
suguliselt
seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka
Kesk- ja Väike-Aasias, Lõuna- ja Põhja-Aafrikas, tulnukana
Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal.
Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kuivadel ja liivastel nõlvadel,
niitudel, söötidel, teeservadel. Eelkõige pärisniidul.
Eelistab lubjavaest pinnast. Mullaviljakuse suhtes
vähenõudlik. |
|
Koht ökosüsteemis |
Kuna juurtel elavad mügarbakterid,
kes rikastavad mulda taimedele kasutatava lämmastikuga, siis
kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate liikide hulka. Õisi
tolmeldavad putukad saavad nektarit. Noorena toiduks mõnedele
loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Ei oma söödataimena erilist
tähtsust, noori taimi söövad arvestatavates kogustes vaid
lambad, vars kibe. Kogu taim sisaldab rohkesti parkaineid,
eriti õitsemise ajal. Kasutatakse ravimtaimena
rahvameditsiinis, eelkõige kootava vahendina. On antud ka
loomadele, “kui piim rikkis”. |
|
Ristikud,
sealhulgas kassiristik, eristuvad kergesti liigini - kui õige
perekond käes, peaks liigi määramine üsna kerge olema. Kuidas
siis ristikud teiste sarnaste kolmetise liitlehega taimede
hulgast ära tunda? Kolmetised liitlehed on liblikõieliste
sugukonnas veel näiteks perekondades mesikas, lutsern ja
jooksjarohi. Ristikutel on väga isloomulikud õisikud: nagu
liblikõielistel ikka nii valmivad ka ristiku õites kaunad, mis
on aga väga väikesed, igas kaunas vaid üks seeme. Väikesed
kaunad jäävad kõigil ristikutel sügiseni närbunud
õiekattelehtede varju - see annabki ristiku nuttidele sügiseks
nii närbi väljanägemise. |