Eestikeelne nimi | kassiristik | |
Ladinakeelne nimi | Trifolium arvense L. | |
Rahvapärased nimed | põldhärjapea, õnneristikhein, piimaumalad, jänesein | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda ristik. | |
Eluvorm | Ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 15-40 cm. | |
Õis | Raagudeta mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Pikkus kuni 6 mm. Tupp liitlehine, peaaegu kellukjas, kaetud valkjate karvadega. Tupehambad putkeosast 2 korda pikemad, harjasjad, sulgjate hallikate karvadega. Kroon väike, roosakas või valkjas, tupest väiksem. Puri peaaegu vaba, tiibadest ja laevukesest pikem. Õied on koondunud 50-100-kaupa tihedatesse munajatesse või silindrilistesse nuttidesse. Õisikud asuvad enamasti lehtedest pikematel raagudel. Õitseb juunist septembrini. | |
Vili | Munajad ja nahkjad ühe seemnega kaunad. Seemned ümardunud, kollakasrohelised. | |
Leht | Kolmetised pehmekarvased liitlehed, mille lehekesed on kõik lühirootsulised, lineaalsüstjad, alusel talbjalt ahenenud, tipul peenehambalise servaga, pikkus 1,5-2 cm, laius 2-4 (5) mm. Alumised lehed pika rootsuga, kuivavad varakult. Ülemiste lehtede roots lehest palju lühem. Abilehed leherootsuga kokku kasvanud. | |
Vars | Püstine vars, mis on juba peaaegu alusel rohkesti harunenud. Kaetud valgete siidkarvadega. | |
Maa-alune osa | Juur on peenike. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku. | |
Paljunemine | Paljuneb suguliselt seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Kesk- ja Väike-Aasias, Lõuna- ja Põhja-Aafrikas, tulnukana Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis sage. | |
Kasvukoht | Kuivadel ja liivastel nõlvadel, niitudel, söötidel, teeservadel. Eelkõige pärisniidul. Eelistab lubjavaest pinnast. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. | |
Koht ökosüsteemis | Kuna juurtel elavad mügarbakterid, kes rikastavad mulda taimedele kasutatava lämmastikuga, siis kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate liikide hulka. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Noorena toiduks mõnedele loomadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Ei oma söödataimena erilist tähtsust, noori taimi söövad arvestatavates kogustes vaid lambad, vars kibe. Kogu taim sisaldab rohkesti parkaineid, eriti õitsemise ajal. Kasutatakse ravimtaimena rahvameditsiinis, eelkõige kootava vahendina. On antud ka loomadele, “kui piim rikkis”. | |
Ristikud, sealhulgas kassiristik, eristuvad kergesti liigini - kui õige perekond käes, peaks liigi määramine üsna kerge olema. Kuidas siis ristikud teiste sarnaste kolmetise liitlehega taimede hulgast ära tunda? Kolmetised liitlehed on liblikõieliste sugukonnas veel näiteks perekondades mesikas, lutsern ja jooksjarohi. Ristikutel on väga isloomulikud õisikud: nagu liblikõielistel ikka nii valmivad ka ristiku õites kaunad, mis on aga väga väikesed, igas kaunas vaid üks seeme. Väikesed kaunad jäävad kõigil ristikutel sügiseni närbunud õiekattelehtede varju - see annabki ristiku nuttidele sügiseks nii närbi väljanägemise. |