Eestikeelne nimi	harilik hobukastan
Ladinakeelne nimi	Aesculus hippocastanum L.
Rahvapärased nimed	kastanipuu, taanipuu, okasõunapuu, kastanje, saksamaa sarabuu
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda hobukastanilised, perekonda hobukastan.
Eluvorm	Mitmeaastased heitlehised ühekojalised lehtpuud. Kõrgus kuni 25 (30) m. Kasvab 200-300 aastat vanaks.
Õis	Mõlemasugulised (harva ühesugulised), korrapäratud, suurtes koonusjates püstistes kuni 30 cm pikkustes pööristes. Õiekate kaheli, kroon- ja tupplehti 4-5, need on valged, kollaste või punaste vööde või laikudega. Õie- ja õisikuraod roostevärvi karvadega. Õitseb mai lõpus ja juuni alguses. Putuktolmleja.
Vili	Paksuseinaline kolmeks osaks lagunev kupar. Peaaegu kerajas, ogaline, kollakasroheline, ühe kuni kolme keraja tumepruuni läikiva seemnega, mille läbimõõt on 4-6 cm. Seemned suure hallikaspruuni nabalaiguga. Valmivad septembris ja oktoobris.
Leht	Vastakud (5) 7 lehekesega suured sõrmjad liitlehed. Lehekesed on äraspidimunajad, pikkusega 10-20 cm ja laiusega 3-10 cm, tipp lühidalt teritunud, serv saagjas. Keskmised lehekesed on suuremad kui servmised. Pealt tumerohelised, alt heledamad, roodude kohal pruunikad karvad. Leheroots kuni 20 cm pikk.
Vars	Koor hallikaspruun, korp plaatidena. Võrsed pruunid või veidi punakad, tugevad. Pungad väga suured, eriti tipmised (kuni 2,5 cm), kleepuvalt vaigused, tumepruunid. Tüve läbimõõt kuni 2 m (nii jämedaid puid pole Eestist teada).
Maa-alune osa	Juurestik hästi arenenud sammasjuurestik rohkete külgjuurtega. Juurekarvadel õhulämmastikku omastavad bakterid, mistõttu võib kasvada suhteliselt lämmastikuvaestel muldadel.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Looduslikult vaid Balkani poolsaarel, kultuurtaimena levinud väga laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, lisaks Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Eestis ilupuuna tavaline, looduslikult ei esine, harva metsistunult.
Kasvukoht	Eelistab liivsavimulda. Võrdlemisi külmakindel.
Koht ökosüsteemis	Võõrliik. Viljad hea lisatoit metssigadele, pakub rikkalikult nektarit tolmeldajatele. Puud kimbutab liblikas hobukastani-keerukoi.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on kerge, pehme, hästi poleeritav. Kasutatakse meenete valmistamiseks, vineeri tootmiseks, mööblitööstuses. Hea meetaim. Rohkesti kasutatakse vilju, mis sisaldavad umbes 39% tärklist, umbes 15% suhkruid, rasvaineid, tselluloosi jms. Viljadest toodetakse õli, piiritust, tärklist. Jahu lisatakse kohvile. Söögiks sigadele ja lammastele. Viljakest sisaldab rohkesti park- ja värvaineid. Seemneid kasutatakse ka ravimpreparaatide valmistamiseks, vähemal määral koort, õisi ja lehti. Kasutatakse veenide laienemise, hemorraagia puhul, ka valuvastastes salvides. Põletikuvastane, hoiab ära tursete tekke. Koort on tarvitatud ka seedetegevuse ergutamiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, keedist välispidiselt paisete korral. Õite tee on kõhukinnisti. Seemneid kasutatakse veel köhavastase vahendina, reuma vastu, praetuna teatud verejooksude korral. Paks ja mõru viljakest on mürgine, põhjustab mao- ja soolekatarri, pupillide laienemist, nägemis- ja teadvusehäireid. Laialt kasutatakse haljastuses. Eriti dekoratiivne kevadel õitsemise ajal. Esineb mitmeid vorme. Kasvatatakse üksikpuudena ja alleedena.
Sarnased taimed	Üsna harva võib Eestis kohata mõnda teist hobukastani liiki, näiteks ogadeta viljadega kollast hobukastanit. Kõige levinum on kindlasti harilik hobukastan. Liik on nii lehtede, õite kui pungade järgi kergesti äratuntav. Harilikku hobukastanit ei tohiks nimetada kastanipuuks, sest sellenimeline on teine puuliik, kes kasvab Euroopa soojemates piirkondades. Mõned aastad tagasi mõeldi botaanikute poolt välja uus eestikeelne oskussõna, mis peab kirjeldama üht kindlat õisiku tüüpi, mille kohta seni sõna ei olnud. Juhtumisi on just selline õisiku tüüp ka harilikul hobukastanil - hariliku hobukastani õisik on türss. Lisaks hobukastanile on türss veel näiteks sirelitel.