Eestikeelne nimi	kaunis kuldking
Ladinakeelne nimi	Cypripedium calceolus L.
Rahvapärased nimed	käoking, kukulinnupätad, käopätt, neitsiking
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda kuldking.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (20) 25-40 (50) cm. Ühe risoomi eluiga on 20-25 a.
Õis	Mõlemasugulised ühe sümmeetriateljega suured õied (kuni 10 cm suurused). Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul (pikkus kuni 4 cm), mille siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela, lillakaspruunid (nende pikkus on kuni 6 cm). Taimel on 1-3 õit, tavaliselt 2. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.
Vili	Taimel on 3-4 cm pikkune kitsas näärmekarvadega kaetud kupar.
Leht	Taimel on 3-4 elliptilist teravatipulist varreümbrist kaarroodset lehte. Alumisel pinnal ja servadel on need kaetud pehmete karvadega. Lehe pikkus on 10-15 (20) cm ja laius 4-7 (9,5) cm.
Vars	Maapealne vars on püstine, ümar, näärmekarvadega kaetud, alusel 3-4 lehetupega.
Maa-alune osa	Risoom on jäme, paljude pikkade nöörjate juurtega, harunev. Ta asetseb mullas horisontaalselt 4-6 cm sügavusel. Juured mükoriisaga.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Seemneid on küll palju, kuid taim paljuneb tavaliselt vegetatiivselt, sest seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 a. Seemned on väga väikesed ja kerged ning levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva mükoriisapartneri olemasolu idanemiskohas.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, ka Põhja-Ameerikas. Eestis esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt.
Kasvukoht	Kasvab varjukates laane- ja salumetsades, vähem soo- ja lodumetsades, puisniitudel ja põõsastikes. Lubjalembene. Eelistab huumusrikast parasniisket mulda ja poolvarju.
Koht ökosüsteemis	Taime juurtel on mükoriisa, vastastikku kasulik kooselu seentega (mükoriisa seeneperekonnaga Tulasnella). Õisi tolmeldavad putukad, kuid osa neist ja ka juhuslikult sinna sattunuist hukkub huules, sest viimasest on raske välja pääseda. Õie huulel ootab sageli saaki kollasevärviline krabiämblik. Taime lehti söövad mitmed liblikate röövikud ja teod. Taim vajab puude varju.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks (ei tasu, sest mükoriisaseene puudumisel taim edasi elada ei suuda). Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.
Kasutamine	Taim on väga dekoratiivne ja sobib hästi iluaedadesse, kuid loodusest ei tohi teda aeda tuua. Ta on mükoriisast vähem sõltuv kui enamik teisi meie käpalisi. Vahel on teda kasvatatud ka potitaimena. Ta on ka mõningal määral mürgine. Kasutatud ravimina mitmete närvisüsteemihaiguste puhul ja närvisüsteemi tugevdamiseks. Saarlased on taime kasutanud palaviku vastu.
Sarnased taimed	Õitsevat kaunist kuldkinga ei saa ära vahetada ühegi teise Eestis kasvava taimega. Tasub hoolega uurida taime mitte õitsevaid või äraõitsenud võsusid, sest tegelikult on ka kuldkinga lehed väga omanäolised: laiad lehed lehepinna sisse vajutatud tugevate kaarjate roodudega. Lehtede järgi võib kuldkinga metsas “kinni püüda” ka septembris, sest rohelised võsud püsivad sügiseni. Kuldkinga perekonnas on teisigi liike. Tartu botaanikaaias võib käia vaatamas näiteks kahte looduslikult Põhja-Ameerikas kasvavat liiki: ameerika ja meelis-kuldkinga.