Eestikeelne nimi	harilik kerahein
Ladinakeelne nimi	Dactylis glomerata L.
Rahvapärased nimed	koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, moodustab madalaid mättaid. Kõrgus 30-125 cm.
Õis	Õied pähikutes, mis on umbes 6 mm pikkused ja igaüks 2-4 õiega. Libled 3-6 mm pikad. Pähikud on koondunud püstisesse hallikas- või lillakasrohelisse 5-15 cm pikkusesse pöörisesse. Õitseb maist juulini.
Vili	Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu.
Leht	Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 (10) mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna tunduvad need karedad. Mätta alusel on ka rohkesti helehalle lapikuid lehetuppesid. Tupel on läbipaistev, sageli narmastunud tipuga keeleke, mille pikkus on kuni 4 (5) mm.
Vars	Varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud lapikute lehetuppedega. Kõrs on sile, 3-4 sõlmega.
Maa-alune osa	Risoom on lühike ja jäme, kaarjalt tõusev, ümbritsetud vanade lehetuppedega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Looduslikult kasvab laialdaselt nii Euroopa kui Aasia paras- ja subtroopilises vöötmes ning Põhja-Aafrikas. Kultuurtaimena on kosmopoliit, kasvatatakse ka arktilistel aladel. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Levinud päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel, hõredates metsades (laane-, palu- ja salumetsas). Kasvatatakse põldudel kultuurtaimena. Karjatamist talub hästi.
Koht ökosüsteemis	On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele. Oluline taim niitude kamara moodustamisel.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasvatatakse kultuurtaimena heina- ja karjamaadel, nii haljassöödaks kui ka kuivaks heinaks, tehakse ka siloks. Sobivam on värskena.
Sarnased taimed	On taimesüstemaatikuid, kes ütlevad, et terves maailmas on keraheina perekonnas ainult üks liik, meilgi tuntud harilik kerahein. Teised arvavad, et näiteks kaugetel ookeani saartel levivad keraheinad kuuluvad teise liiki. Väiksemaid erinevusi keraheina välimuses kohtab ka Eestis kasvavate isendite juures. Näiteks hõredates metsades kasvavale niru väljanägemisega keraheinale on eesti keeles omaette nimi antud, Aschersoni kerahein. Aschersoni keraheina peetakse hariliku keraheina alamliigiks (Dactylis glomerata subsp. aschersoniana). Mille poolest Aschersoni kerahein harilikust keraheinast erineb - algaja taimesõber ei pea selliste veidrustega tingimata pead vaevama.