Eestikeelne nimi	keskmine ristik
Ladinakeelne nimi	Trifolium medium L.
Rahvapärased nimed	härjapea, jaanilill, punased mesikad, metsaristikhein, metsärjapää
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda ristik.
Eluvorm	Enamasti mitmeaastane suvehaljaste maapealsete võsudega rohttaim. Kõrgus 30-50 cm.
Õis	Mõlemasugulised, kaheli õiekattega, väga lühikeste raagudega õied. Pikkus 1,5-1,8 cm. Tupp liitlehine, lõhestunud naaskeljaiks ripsmelise servaga hammasteks, viljumisel karvadeta. Tupeputk sooneline, neelu kohal laia karvaringiga. Kroon lillakaspunane, alumises osas kokkukasvanud kroonlehtedega. Puri tiibadest veidi pikem. Õied on koondunud 50-100-kaupa kerajatesse nuttidesse. Nutid 2,5-3,5 cm pikad. Õisikud on üksikult, tipmised, alusel kõrglehtedest kattega, algul lühikese, hiljem kuni 4 cm pikkuse raoga. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Munajad, kilejad ja tupest mitte välja ulatuvad kaunad, milles on üks helepruun kandiline seeme. Seemned valmivad augusti lõpul ja septembris.
Leht	Kolmetised liitlehed, kõik lehekesed peaaegu rootsutud. Lehekesed enamasti elliptilised, leheserv terve või peenehambaline, tipp teritunud või harvem ümardunud, külgsooned lookjalt kaardunud. Lehekese pikkus 1,5-5 cm, laius 0,6-2 cm. Alumistel lehtedel rootsud pikemad kui ülemistel. Abilehed peaaegu nahkjad, lineaal-süstjad, leherootsuga pooleldi kokku kasvanud, hõredalt ripsmelise servaga.
Vars	Varred on püstised või tõusvad, suhteliselt väheste harudega, paljad või lidus karvadega, sõlmekohtadel põlvjalt kõverdunud.
Maa-alune osa	Risoom on võrdlemisi tugev, väheste juurtega. Juurtel elavad mügarbakterid, kes rikastavad mulda lämmastikuga.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt maa-aluste võsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias. Eestis sage.
Kasvukoht	Kuivadel nõlvadel, põllupeenardel, teede ääres, metsaservadel. Eelkõige pärisaru-, loo- ja lamminiidul. Sageli liivasel pinnasel. Eelistab valgusrikkaid kasvukohti. Pinnase suhtes vähenõudlik. Talub hästi kuivust.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Taimtoidulistele loomadele hea toit. Juurtel esinevad mügarbakterid, mistõttu on pinnase kvaliteeti tõstev taim.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väärtuslik söödataim, eriti nooremas eas. Hea meetaim. Kultiveeritud siiski väga harva. Väärtuslik haljastuses muruks sobimatul pinnasel. Dekoratiivne on nii lehestik kui õied.
Sarnased taimed	Punase õiega ristikud aetakse sageli omavahel segi, kuigi nende määramine on lihtne. Punase õiega on kolm ristiku liiki. Kõige tavalisemad on kaks: aas- ja keskmine ristik. Aasristiku lehed on üsna ümarad, pehmed ja lehe keskel heleda kolmnurkse laiguga. Keskmise ristiku lehed on kitsad, piklikud, tugevamad ja ühtlaselt tumeroheliselt värvunud. Siis on veel alpi ristik, kes kasvab ainult Lääne-Saaremaal ja on väga haruldane - tõenäoliselt te alpi ristikut ei kohta! Lisaks neile on kaks roosa õiega ristikut: roosa ristik ja randristik, kes on samuti mõlemad väga ise nägu ja kerged eristada.