Eestikeelne nimi | kibe tulikas | |
Ladinakeelne nimi | Ranunculus acris L. | |
Rahvapärased nimed | tulilill, kirburohi, kärnalill, sügeliselill, kanapasalilled, kibekad, narirohi | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda tulikas. | |
Eluvorm | Mitmeaastane suvehalja maapealse osaga ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-70 cm. | |
Õis | Kahesugulised, õiekate kaheli, lahklehine, viietine. Kroonlehed kuldkollased. Tupplehed kilejad. Õie läbimõõt on 1-2 cm. Õitseb maist augustini, vahel ka hiljem. | |
Vili | Liitvili koosneb lühikestest, sirge nokaga pähklikestest | |
Leht | Sõrmjagused liduskarvased lihtlehed. Taimel esinevad nii varre- kui juurmised lehed, viimased on suuremad. Juurmised ja alumised varrelehed peaaegu aluseni kolmeks osaks jagunenud, lineaalsete leheosadega, mis on omakorda sügavalt lõhestunud kuni jagused, mistõttu leht paistab 5-7-hõlmaline. Ülemised varrelehed kolmeks jagunenud, osad lineaalsed. | |
Vars | Maapealne vars püstine, harunev, harud varrest suhteliselt eemalseisvad. Kaetud lidus karvadega. | |
Maa-alune osa | Risoom on väga lühike, tiheda narmasjate juurte kimbuga. | |
Paljunemine | Peamiselt seemnetega. Vegetatiivselt risoomi abil paljunedes kaugele ei levi, sest risoom on lühike. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Lääne-Siberis. Eestis väga sage. | |
Kasvukoht | Väga leplik kasvukoha suhtes. Kasvab väga erinevates kohtades, kuid eelistab niiskeid niite, kus kasvab massiliselt. Ka puisniidul, karjamaadel, teeservadel, elamute läheduses, metsades (sagedamini salu-, lammi- ja lodumetsas). | |
Koht ökosüsteemis | Kibeda maitse tõttu jätavad loomad taime söömata. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Mürgine ja kibeda maitsega, mistõttu loomad teda meeleldi ei söö. Eriti mürgine kevadel ja õitsemise ajal. Ohustatud on eelkõige veised, hobused ja lambad. Mürgistuse tunnusteks on seedehäired, süljevool, pulsi ja hingamise aeglustumine, verine uriin ja krambid, lehmadel väheneb piimaand. Taime kuivades mürgisus kaob. Nahal tekitab põletusi ja haavandeid. Kasutatakse rahvapärase ravimtaimena. Kogutakse tervet maapealset osa õitsemise ajal kogu suve vältel. Omab baktereid ja seenparasiite hävitavat toimet. Rahvameditsiinis pannakse reuma ja sügeliste puhul värskeid taimeosi otse nahale, kuid nii võivad tekkida villid ja raskesti paranevad haavandid. On kasutatud ka kirpude hävitamiseks. | |
Sarnased taimed | Tulikas on
suur taimeperekond. Ka Eestis kasvab kuni 20 erinevat
tulikaliiki. Tulikate hulka loetakse ka vees kasvavad valgete
õitega särjesilmadena tuntud taimed. Kõik maismaal kasvavad
tulikad tunneb ära suurema või väiksema, aga väga iseloomuliku
rohkete tolmukatega ja kollase krooniga nn tulika õie järgi.
Kuna õis on kõigil tulikatel sarnane, siis käib liikide
määramine peamiselt lehetede järgi. Väga olulised on juurmised
lehed, mis kibedal tulikal on sõrmjalt lõhestunud ja karvutud
või lidus karvadega. |