|
Eestikeelne nimi |
kibe tulikas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Ranunculus acris L. |
|
Rahvapärased
nimed |
tulilill, kirburohi, kärnalill,
sügeliselill, kanapasalilled, kibekad, narirohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda tulikalised,
perekonda tulikas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane suvehalja maapealse
osaga ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-70 cm. |
|
Õis |
Kahesugulised, õiekate kaheli,
lahklehine, viietine. Kroonlehed kuldkollased. Tupplehed
kilejad. Õie läbimõõt on 1-2 cm. Õitseb maist augustini, vahel ka
hiljem. |
|
Vili |
Liitvili koosneb lühikestest, sirge
nokaga pähklikestest |
|
Leht |
Sõrmjagused liduskarvased lihtlehed.
Taimel
esinevad
nii varre- kui juurmised lehed, viimased
on
suuremad. Juurmised ja alumised varrelehed peaaegu aluseni
kolmeks osaks jagunenud,
lineaalsete leheosadega,
mis
on
omakorda sügavalt lõhestunud kuni jagused, mistõttu leht
paistab 5-7-hõlmaline. Ülemised varrelehed kolmeks jagunenud,
osad lineaalsed. |
|
Vars |
Maapealne vars püstine, harunev,
harud varrest suhteliselt eemalseisvad. Kaetud lidus
karvadega. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on väga lühike, tiheda
narmasjate
juurte kimbuga. |
|
Paljunemine |
Peamiselt seemnetega. Vegetatiivselt
risoomi
abil paljunedes kaugele ei levi, sest risoom
on
lühike. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas,
Lääne-Siberis. Eestis väga sage. |
|
Kasvukoht |
Väga leplik kasvukoha suhtes. Kasvab
väga erinevates kohtades, kuid eelistab niiskeid niite, kus
kasvab massiliselt. Ka puisniidul,
karjamaadel, teeservadel, elamute läheduses, metsades
(sagedamini salu-, lammi- ja lodumetsas). |
|
Koht ökosüsteemis |
Kibeda maitse tõttu jätavad loomad
taime söömata. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Mürgine ja kibeda maitsega, mistõttu
loomad teda meeleldi ei söö. Eriti mürgine kevadel ja
õitsemise ajal. Ohustatud on eelkõige veised, hobused ja
lambad. Mürgistuse tunnusteks on seedehäired, süljevool, pulsi
ja hingamise aeglustumine, verine uriin ja krambid, lehmadel
väheneb piimaand. Taime kuivades mürgisus kaob. Nahal tekitab
põletusi ja haavandeid. Kasutatakse rahvapärase ravimtaimena.
Kogutakse tervet maapealset osa õitsemise ajal kogu suve
vältel. Omab
baktereid
ja
seenparasiite
hävitavat toimet. Rahvameditsiinis pannakse reuma ja sügeliste
puhul värskeid taimeosi otse nahale, kuid nii võivad tekkida
villid ja raskesti paranevad haavandid.
On
kasutatud ka kirpude hävitamiseks. |
| Sarnased taimed |
Tulikas on
suur taimeperekond. Ka Eestis kasvab kuni 20 erinevat
tulikaliiki. Tulikate hulka loetakse ka vees kasvavad valgete
õitega särjesilmadena tuntud taimed. Kõik maismaal kasvavad
tulikad tunneb ära suurema või väiksema, aga väga iseloomuliku
rohkete tolmukatega ja kollase krooniga nn tulika õie järgi.
Kuna õis on kõigil tulikatel sarnane, siis käib liikide
määramine peamiselt lehetede järgi. Väga olulised on juurmised
lehed, mis kibedal tulikal on sõrmjalt lõhestunud ja karvutud
või lidus karvadega.
|