Eestikeelne nimi	kibe tulikas
Ladinakeelne nimi	Ranunculus acris L.
Rahvapärased nimed	tulilill, kirburohi, kärnalill, sügeliselill, kanapasalilled, kibekad, narirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda tulikas.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehalja maapealse osaga ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-70 cm.
Õis	Kahesugulised, õiekate kaheli, lahklehine, viietine. Kroonlehed kuldkollased. Tupplehed kilejad. Õie läbimõõt on 1-2 cm. Õitseb maist augustini, vahel ka hiljem.
Vili	Liitvili koosneb lühikestest, sirge nokaga pähklikestest
Leht	Sõrmjagused liduskarvased lihtlehed. Taimel esinevad nii varre- kui juurmised lehed, viimased on suuremad. Juurmised ja alumised varrelehed peaaegu aluseni kolmeks osaks jagunenud, lineaalsete leheosadega, mis on omakorda sügavalt lõhestunud kuni jagused, mistõttu leht paistab 5-7-hõlmaline. Ülemised varrelehed kolmeks jagunenud, osad lineaalsed.
Vars	Maapealne vars püstine, harunev, harud varrest suhteliselt eemalseisvad. Kaetud lidus karvadega.
Maa-alune osa	Risoom on väga lühike, tiheda narmasjate juurte kimbuga.
Paljunemine	Peamiselt seemnetega. Vegetatiivselt risoomi abil paljunedes kaugele ei levi, sest risoom on lühike.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Lääne-Siberis. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Väga leplik kasvukoha suhtes. Kasvab väga erinevates kohtades, kuid eelistab niiskeid niite, kus kasvab massiliselt. Ka puisniidul, karjamaadel, teeservadel, elamute läheduses, metsades (sagedamini salu-, lammi- ja lodumetsas).
Koht ökosüsteemis	Kibeda maitse tõttu jätavad loomad taime söömata.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Mürgine ja kibeda maitsega, mistõttu loomad teda meeleldi ei söö. Eriti mürgine kevadel ja õitsemise ajal. Ohustatud on eelkõige veised, hobused ja lambad. Mürgistuse tunnusteks on seedehäired, süljevool, pulsi ja hingamise aeglustumine, verine uriin ja krambid, lehmadel väheneb piimaand. Taime kuivades mürgisus kaob. Nahal tekitab põletusi ja haavandeid. Kasutatakse rahvapärase ravimtaimena. Kogutakse tervet maapealset osa õitsemise ajal kogu suve vältel. Omab baktereid ja seenparasiite hävitavat toimet. Rahvameditsiinis pannakse reuma ja sügeliste puhul värskeid taimeosi otse nahale, kuid nii võivad tekkida villid ja raskesti paranevad haavandid. On kasutatud ka kirpude hävitamiseks.
Sarnased taimed	Tulikas on suur taimeperekond. Ka Eestis kasvab kuni 20 erinevat tulikaliiki. Tulikate hulka loetakse ka vees kasvavad valgete õitega särjesilmadena tuntud taimed. Kõik maismaal kasvavad tulikad tunneb ära suurema või väiksema, aga väga iseloomuliku rohkete tolmukatega ja kollase krooniga nn tulika õie järgi. Kuna õis on kõigil tulikatel sarnane, siis käib liikide määramine peamiselt lehetede järgi. Väga olulised on juurmised lehed, mis kibedal tulikal on sõrmjalt lõhestunud ja karvutud või lidus karvadega.