Eestikeelne nimi	koerakannike
Ladinakeelne nimi	Viola canina L.
Rahvapärased nimed	külmalill, haisuta sõstrasilm, südamelill, velhjenid, kitselüpsikud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kannikeselised, perekonda kannike.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus on taime õitsemisel tavaliselt 15-20 cm, pärast õitsemist vars pikeneb (kuni 30 cm).
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega lõhnatud õied. Õie diameeter on 1-1,8 (2) cm. Tupplehed on süstjad. Kroonlehed sinakad või lillakad, harva valkjad, neelus valge täpiga. Alumine kroonleht on lühem, valkja või kollaka kannusega. Õied asuvad pikkadel raagudel, mis kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Õieraagude ülemises osas on kaks kandelehekest. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Piklikmunajas karvadeta kupar, mis valmimisel paiskab seemned taimest eemale. Viljad valmivad alates juulist.
Leht	Munajad või südajasmunajad, südaja aluse ja tömbi tipuga rootsulised lihtlehed, vahel veidi lihakad. Leheserv täkiline. Lehe pikkus 1-4 (5) cm ja laius 1-2,5 (4) cm. Abilehed kuni 1 (2) cm pikad, naaskeljad, hambulise servaga, harvem terved. Keskmiste varrelehtede abilehed iseloomulikult narmastunud.
Vars	Varsi on tavaliselt mitu, need on püstised, tõusvad või lamavad, harunenud ja paljad kuni hõredalt lühikarvased. Vars on selgete sõlmedega, alumised sõlmevahed on enamasti ülemistest palju lühemad.
Maa-alune osa	Risoom on lühike ja harunenud, rohkete harunenud lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peamiselt Euroopas, puudub osadel vahemereäärsetel aladel, esineb ka Ida-Siberis. Eestis sage, kasvab murusalt või väikeste rühmadena.
Kasvukoht	Kasvab meil leht- ja segametsades ning metsaservadel, raiesmikel, puisniitudel: salu-, laane-, palu-, lammi- ja lodumetsas, harvem loometsas, vahel ka pärisniidul. Lubjapelglik, kuid eelistab toitainetevaeseid kasvukohti. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel.
Koht ökosüsteemis	Paljudes metsatüüpides osa alustaimestikust.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime on kasutatud meditsiinis lahtistava ja okseleajava preparaadi valmistamiseks, kuid praegu erilist praktilist väärtust ei oma. Väikeste rühmadena sobib ilupeenrale.
Sarnased taimed	Pärismaiseid kannikese liike kasvab Eestis ligi kakskümmend ja sageli nõuab liigi täpne kindlakstegemine head silma ja natuke kogemust. Paljud kannikesed on väga tavalised, aga on ka haruldasi ja kaitsealuseid liike. Haruldased kannikesed on sageli seotud haruldaste ja vähelevinud kooslustega, kasvades näiteks karstialadel. Koerakannike on tavaline, aga mitte alati kergesti äratuntav. Ennekõike võib ta segamini minna mägikannikesega, aga ka võsa- ja mülgaskannikesega. Kannikeste määramisel on tähtsad abilehtede tunnused, samuti tasub hoolsalt vaadata, kas lehed kinnituvad varrele või kasvavad juurmise kodarikuna.