Eestikeelne nimi | hall kogelejarohi |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Berteroa incana (L. ) DC. | |
Rahvapärased nimed | hullutõberohi, nurmelill | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda ristõielised, perekonda kogelejarohi. | |
Eluvorm | Kaheaastane ühekojaline rohttaim, vars alusel sageli puitunud. Kõrgus 10-70 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupplehed kitsasmunajad, karvased. Kroonlehed kitsalt äraspidisüdajad, tipul kuni poole ulatuses sügava sisselõikega, valged. Õied on koondunud tihedasse kobarõisikusse. Õieraod karvased. Õitseb maist augustini. Putuktolmleja. | |
Vili | Ovaalsed kuni 8 mm pikkused lapikud ja karvased kõdrakesed, millel on kuni 3 mm pikkune emakakaela jäänus. Seemned ovaalsed, tumepruunid, peaaegu siledad. | |
Leht | Enam-vähem terveservalised lihtlehed, kinnituvad varrele vahelduvalt, tähtkarvade tõttu hallikad. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on äraspidimunajad, rootsulised, 2,5-8,5 cm pikad ja 0,5-1,5 cm laiad. Varrelehed süstjad, alusel lühikeseks rootsuks ahenevad. | |
Vars | On püstine, alumises osas tihti puitunud, harunenud, värvuselt hallikas või violetne, kaetud tähtkarvadega. | |
Maa-alune osa | Tugeva peajuurega, kuid nõrkade külgjuurtega sammasjuurestik. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid kohati ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja Kagu-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis üpris tavaline, Lõuna-Eestis sage, tihti esineb massiliselt, vähem Saaremaal ja Kesk-Eestis. | |
Kasvukoht | Kasvab teeäärtel, jäätmaadel, põldudel, raudteedel, aga ka nõmme- ja palumetsas, pärisniidul. Eelistab kuivi ja päikesepaistelisi kasvukohti. | |
Koht ökosüsteemis | Võõrliik. Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Seemned on toiduks mõnedele lindudele, kogu taime maapealne osa taimtoidulistele loomadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Seemnete abil kiiresti paljunev umbrohi. Meetaim, lõunapoolsetel aladel on mesilaste tarbeks ka kultiveeritud. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C, seemned on õlirikkad. | |
Sarnased taimed |
Kõigi
võrdlemisi hõlpsalt segiaetavate ristõieliste hulgas on hall
kogelejarohi üks paremini äratuntavaid. Väga iseloomulik on
lehtede ja varte hall värv. Hõbehalle taimi on loomulikult
teisigi. Et mitte sugukonnaga eksida, kontrolli üle õie
tunnused: ristõielistel on kroonlehti alati neli ja õitest
areneb piklik kõder või veidi lühem kõdrake. |