|
Eestikeelne nimi |
hall kogelejarohi |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Berteroa incana (L. ) DC. |
|
Rahvapärased
nimed |
hullutõberohi, nurmelill |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda ristõielised,
perekonda kogelejarohi. |
|
Eluvorm |
Kaheaastane ühekojaline rohttaim,
vars alusel sageli puitunud. Kõrgus 10-70 cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
õied. Tupplehed kitsasmunajad, karvased. Kroonlehed kitsalt
äraspidisüdajad, tipul kuni
poole
ulatuses sügava sisselõikega, valged. Õied on koondunud
tihedasse kobarõisikusse. Õieraod karvased. Õitseb maist
augustini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Ovaalsed kuni 8 mm
pikkused
lapikud
ja
karvased kõdrakesed, millel on kuni 3 mm pikkune emakakaela
jäänus. Seemned ovaalsed, tumepruunid, peaaegu siledad. |
|
Leht |
Enam-vähem terveservalised
lihtlehed, kinnituvad varrele vahelduvalt, tähtkarvade tõttu
hallikad. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on
äraspidimunajad, rootsulised, 2,5-8,5 cm pikad ja 0,5-1,5 cm laiad.
Varrelehed süstjad, alusel lühikeseks rootsuks ahenevad. |
|
Vars |
On püstine, alumises osas tihti
puitunud, harunenud, värvuselt hallikas või violetne, kaetud
tähtkarvadega. |
|
Maa-alune osa |
Tugeva peajuurega, kuid nõrkade
külgjuurtega sammasjuurestik. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid
kohati ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja Kagu-Aasias
ning Põhja-Ameerikas. Eestis üpris tavaline, Lõuna-Eestis
sage, tihti esineb massiliselt, vähem Saaremaal ja
Kesk-Eestis. |
|
Kasvukoht |
Kasvab teeäärtel, jäätmaadel,
põldudel, raudteedel, aga ka nõmme- ja palumetsas,
pärisniidul. Eelistab kuivi ja päikesepaistelisi kasvukohti. |
|
Koht ökosüsteemis |
Võõrliik. Tolmeldavad putukad saavad
rikkalikult nektarit. Seemned on toiduks mõnedele lindudele,
kogu taime maapealne osa taimtoidulistele loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Seemnete abil kiiresti paljunev
umbrohi. Meetaim, lõunapoolsetel aladel on mesilaste tarbeks
ka kultiveeritud. Lehed sisaldavad rikkalikult
vitamiini C, seemned
on
õlirikkad. |
Sarnased taimed
|
Kõigi
võrdlemisi hõlpsalt segiaetavate ristõieliste hulgas on hall
kogelejarohi üks paremini äratuntavaid. Väga iseloomulik on
lehtede ja varte hall värv. Hõbehalle taimi on loomulikult
teisigi. Et mitte sugukonnaga eksida, kontrolli üle õie
tunnused: ristõielistel on kroonlehti alati neli ja õitest
areneb piklik kõder või veidi lühem kõdrake.
|