Eestikeelne nimi	koldnõges
Ladinakeelne nimi	Galeobdolon luteum Huds. (sünonüümid Lamiastrum galeobdolon (L.) Ehrend. & Polatschek ning Lamium galeobdolon (L.) Crantz)
Rahvapärased nimed	kollane nõges, kollane metsnõges, nõianõges, kutsulilled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda koldnõges.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-50 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp on kellukjas, naaskeljalt lõppevate tipmetega, kuni 1,2 cm pikk, tihedalt karvane. Kroon kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2,1 cm pikk, välisküljel karvane. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Õite kandelehed süstjad või naaskeljad, terava tipu ja ripsmelise servaga. Õitseb maist juulini. Putuktolmleja.
Vili	Äraspidimunajad, kolmekandilised, mustjaspruunid pähklikesed. Pikkus 2,5-4 mm ja laius 1,2-2 mm. Valmivad alates juunikuust.
Leht	Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogateravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1-5 (8) cm ja laius 1-4 (5) cm, rootsu pikkus 1-3 (6) cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja selgemini saagja servaga.
Vars	Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised või alusel tõusvad, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad. Kõik varred on hõredalt kaetud valgete lidus karvadega.
Maa-alune osa	Risoom on nöörjas, harunenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnete abil ja vegetatiivselt juurduvate võsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub põhjapoolsetes piirkondades, kasvab kohati ka Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias, samuti sissetoodult Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal, Austraalia idarannikul. Eestis kasvab oma levila põhjapiiril, mandriosas on tavaline, kuid Lääne-Eestis ning saartel haruldane.
Kasvukoht	Kasvab eelkõige salumetsades, peamiselt kuusikutes, vähem segametsades, sarapikes, parkides. Eelistab viljakamat mulda. Varjulembene.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Taime maapealne osa on taimtoidulistele loomadele toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Söödataimena märkimisväärset väärtust ei oma. Sobib ilutaimena poolvarjulistele ja varjulistele kohtadele.
Sarnased taimed	Kui õitsev koldnõges on kollaste õite järgi kergesti äratuntav, siis mitte õitsev hoopis halvemini. Ära õitsenud koldnõgese võsud võivad katta metsaalust ühtlase hõreda vaibana, aga millegipärast jääb ta sageli märkamata. Tema sakilise servaga lihtlehtedel ega tervel võsul pole ülemäära häid iseloomulikke tunnusid. Siis tulebki vaadata mitmeid tunnuseid korraga: lehed on vastakud, meenutavad nõgese lehti, taimed on madalad, ohtrate roomavate vartega, taim on väga tavaline ja levinud üle Eesti.