Eestikeelne nimi	jõgi-kõõlusleht
Ladinakeelne nimi	Sagittaria sagittifolia L.
Rahvapärased nimed	kooreleht, konna-lusikas, noolelill, ressahain, veeuba
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda konnarohulised, perekonda kõõlusleht.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline veetaim. Kõrgus (10) 30-80 (100) cm.
Õis	Ühesugulised kaheli õiekattega kolmetised õied. Tupplehed on kuni 7 mm pikkused, munajad. Kroonlehed tuppelehtedest poole pikemad, valged, violetse alusega. Tolmukapead violetsed, silmatorkavad. Õied asuvad pikal tugeval õisikuraol kolmekaupa männases. Emasõied asuvad õisiku alumises osas ja isasõisikud ülemises. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Laia tiivaga viltused äraspidimunajad kuni peaaegu ümarad pähklikesed, mis on liitunud lühiraoliseks ümaraks koguviljaks. Koguvilja läbimõõt on 1,5-2 cm.
Leht	Lehed on terveservalised, asetsevad enam-vähem juurmise kodarikuna. Esineb kolme põhilist tüüpi lehti: õhu käes olevad lehed on kolmnurkse labaga ja noolja alusega, ujulehtedest on ühed pikarootsulised, munaja kuni elliptilise labaga, alusel kahe madala hõlmaga, teised paelataolised.
Vars	Veepinnale tõuseb vaid püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag. Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. Võsundite tipul moodustuvad sügisel talipungad, milledest kasvavad kevadel uued võsud.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, arvukate narmasjate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomitükkidega ja roomavatel võsunditel moodustuvate talipungadega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Hiinas. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Kasvab veekogude kaldaosas ning seisva või aeglaselt voolava veega veekogudes.
Koht ökosüsteemis	Taime võsundite tipul moodustuvad mugulad on heaks toiduks sigadele ja veelindudele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taimel arenevad sügisel alumiste lehtede kaenlast väljuvate võsundite tipul muguljad tõrukujulised sinised moodustised. Need on tärkliserikkad ja sobivad küpsetatult või keedetult söögiks. Hiinas valmistatakse neist traditsioonilist toitu uusaastapidustusteks.
Sarnased taimed	Kõõlusleht on väga kergesti äratuntav liik - tema iseloomuliku kujuga kolmnurkseid nooljaid lehti on keeruline kellegagi ära vahetada. Kõõluslehele lähimad sugulasliigid Eesti pärismaiste taimede hulgas on konnarohud. Tõepoolest, õisikud on mõlemas perekonnas üsna sarnased, sarnane on ka veeline või poolveeline eluviis.