Eestikeelne nimi	harilik kuldvits
Ladinakeelne nimi	Solidago virgaurea L.
Rahvapärased nimed	arnikas, meestepuna, Püha Peetruse kepp, venindhaigerohi, voolme rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kuldvits.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (5) 30-70 (130) cm.
Õis	Õied kuldkollased, moodustavad 9-15 mm pikkuse korvõisiku, need asuvad lühikarvastel raagudel. Üldkatis on kellukjas, mitme ringina. Korvõisik koosneb 5-8 äärisõiest, mis on ühesugulised emassuguorganitega keelõied, ja paljudest mõlemasugulistest putkõitest. Keelõite pikkus on kuni 8 mm. Korvõisikud on koondunud tipmisesse laiuvasse liitõisikusse, milles on kuni 100 (120) korvõisikut. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Pruunid 3-4 mm pikkused seemnised, millel on ühe ringina peentest harjasjatest karvadest koosnev pappus. Tuullevija.
Leht	Taimel esinevad nii juurmised kui ka varrelehed. Juurmised on munajad, tömbitipulised, tiivulise rootsuga. Varrelehed saagja ripsmelise servaga, elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivuliseks rootsuks.
Vars	Maapealne vars on püstine, mitteharunev, tavaliselt üleni paljas, küllaltki tihedalt lehtedega kaetud.
Maa-alune osa	Risoom on lühike ja sõlmine, asetseb mullas tavaliselt viltuselt. Rohked lisajuured ulatuvad kuni 18 cm sügavusele.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, levib kergesti ja kiiresti, sageli metsistub.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne-Siberis, Kesk- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab laane-, salu- ja palumetsades, ka puisniitudel, pärisniitudel, sageli metsaservadel ja -sihtidel, teeservades, kraavikallastel, kuivadel nõlvadel. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim sisaldab rikkalikult parkaineid ja eeterlikku õli. Õitest saadakse kollast värvainet, mida on kasutatud riidevärvina. Taime lehti on kasutatud ka tee aseainena, kuid suuremas koguses tarbituna võib põhjustada mürgistust. Kasutatakse laialdaselt ravimtaimena, omab tugevat põletiku- ja valuvastast toimet. Venituste, liigeste- ja lihasevalu puhul kasutatakse kompressina, krooniliste kuseteede, neeru- ja soolepõletike korral teena. Veterinaarias on kasutatud lehmade udarapaistetuse raviks. Haljastuses on kasutatav hilissuvel õitseva paljuõielise liigina. Sobib rühmadena nii haljasaladele, püsilillepeenrasse, kui ka lõikelilleks ja hekitaimeks. Väga hea meetaim.
Sarnased taimed	Kuldvitsa perekonnas on üle saja liigi, kes valdavalt kasvavad looduslikena Põhja-Ameerikas. Põhja-Ameerikast on mitmed kuldvitsa liigid ilutaimedena Euroopasse toodud. Eestis kasvatatakse kõige sagedamini kanada kuldvitsa, kes on kohalikust harilikust kuldvitsast kõrgem ja oluliselt suurema, laiuva õisikuga. Eraldi liigina on kirjeldatud ka kohaliku ja kanada kuldvitsa hübriid, kellele on liigi kirjeldaja järgi antud igati tähelepanuväärne ja meeldejääv nimi, niederederi kuldvits (Solidago niederederi). Lehtede järgi saab harilikku kuldvitsa hõlpsasti eristada mürgisest ristirohust, mille alumised lehed on lõhistunud, kuldvitsal aga munajad.