Eestikeelne nimi	harilik kurekael
Ladinakeelne nimi	Erodium cicutarium (L. ) L’Hér.
Rahvapärased nimed	kulliküüned, kurenokk, pistirohi, pusuhain, roosirohud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kurerehalised, perekonda kurekael.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane (talvituv) ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-40 (50) cm.
Õis	Taimel on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupplehed on kuni 0,5 cm pikkused, kroonlehed veidi pikemad, roosad või helepunased. Õied asuvad küllaltki pikkadel karvastel raagudel ja moodustavad hõreda 3-8-õielise sarikja õisiku. Õisiku alusel on väikesed kõrglehed. Õitseb maist või juunist septembrini.
Vili	Taimel on seemnised, mis moodustavad koguvilja. Igal osaviljal on pikk ohtetaoline nokk, millega koos on see kuni 4 cm pikkune, osaviljad ei avane. Nokk aitab seemnisel mulda pääseda. Seemned on silindrikujulised, siledad, värvuselt helepruunid. Viljad levivad loomade, sageli ka inimese abiga.
Leht	Taimel on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on hõlmised, 3-15 cm pikad ja 3-5 cm laiad, üksteisest eemaldunud. Lehehõlmad on süstjad. Juurmised lehed on pikkade sageli punakate rootsudega, mittetalvituvatel taimedel kuivavad varakult. Ülemised varrelehed on lühirootsulised ja vähem lõhestunud. Varreharude alusel on väikesed munajad nahkjad valkjad abilehed. Õieraagude alusel on pisikesed munajad kõrglehed.
Vars	Varred on lamavad või tõusvad, lihtsad või harunevad, üleni kaetud pikkade harali lihtkarvadega ja hõredalt asetsevate näärmekarvadega (vahel näärmekarvad puuduvad).
Maa-alune osa	Taimel on pikk peajuur peenikeste harunenud külgjuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga: levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid laialdaselt ka Aasias: Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, mitmel pool Ida-Aasias ja Himaalaja piirkonnas, samuti Põhja-Aafrikas, tulnukana Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab enamasti tugeva inimmõjuga kohtades: umbrohuna põldudel, aedades ja prahipaikadel, lagedatel jäätmaadel.
Koht ökosüsteemis	Asustab taimestumata alasid, pole kuigi tugeva konkurentsivõimega. Viljad levivad loomade abiga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sage, kuid mitte eriti massilisena esinev põlluumbrohi. Sisaldab parkaineid ja kasutatakse seetõttu rahvameditsiinis sisemiste verejooksude peatamiseks. Söödataimena väärtust ei oma.
Sarnased taimed	Paaritusulgjate lehtedega rohttaimi kasvab Eestis ohtralt, näiteks mitmed putked, ängelheinad, jürililled jne. Põlluumbrohtude hulgas taolisi pigem ei ole ja ainuüksi lehe kuju järgi on kurekael tüüpilises kasvukohas kergesti äratuntav. Rääkimata õitest ja eriti viljadest, mis on väga omapärase väljanägemisega.