|
Eestikeelne nimi |
harilik kurekael |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Erodium cicutarium (L. )
L’Hér. |
|
Rahvapärased
nimed |
kulliküüned, kurenokk, pistirohi,
pusuhain, roosirohud |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kurerehalised,
perekonda kurekael. |
|
Eluvorm |
Ühe- või kaheaastane (talvituv)
ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-40 (50) cm. |
|
Õis |
Taimel on mõlemasugulised kaheli
õiekattega õied. Tupplehed on kuni 0,5 cm pikkused, kroonlehed
veidi pikemad, roosad või helepunased. Õied asuvad küllaltki
pikkadel karvastel raagudel ja moodustavad hõreda 3-8-õielise
sarikja õisiku. Õisiku alusel on väikesed kõrglehed. Õitseb
maist või juunist septembrini. |
|
Vili |
Taimel on seemnised, mis moodustavad
koguvilja. Igal osaviljal on pikk ohtetaoline nokk, millega
koos on see kuni 4 cm pikkune, osaviljad ei avane. Nokk aitab
seemnisel mulda pääseda. Seemned on silindrikujulised,
siledad, värvuselt helepruunid. Viljad levivad loomade, sageli
ka inimese abiga. |
|
Leht |
Taimel on paaritusulgjad liitlehed.
Lehekesed on hõlmised, 3-15 cm pikad ja 3-5 cm laiad,
üksteisest eemaldunud. Lehehõlmad on süstjad. Juurmised lehed
on pikkade sageli punakate rootsudega, mittetalvituvatel
taimedel kuivavad varakult. Ülemised varrelehed on
lühirootsulised ja vähem lõhestunud. Varreharude alusel on
väikesed munajad nahkjad valkjad abilehed. Õieraagude alusel
on pisikesed munajad kõrglehed. |
|
Vars |
Varred on lamavad või tõusvad,
lihtsad või harunevad, üleni kaetud pikkade harali
lihtkarvadega ja hõredalt asetsevate näärmekarvadega (vahel
näärmekarvad puuduvad). |
|
Maa-alune osa |
Taimel on pikk peajuur peenikeste
harunenud külgjuurtega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Väga laia levilaga: levinud peaaegu
kogu Euroopas, kuid laialdaselt ka Aasias: Lääne- ja
Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, mitmel pool
Ida-Aasias ja Himaalaja piirkonnas, samuti Põhja-Aafrikas,
tulnukana Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab enamasti tugeva inimmõjuga
kohtades: umbrohuna põldudel, aedades ja prahipaikadel,
lagedatel jäätmaadel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Asustab taimestumata alasid, pole
kuigi tugeva konkurentsivõimega. Viljad levivad loomade abiga. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Sage, kuid mitte eriti massilisena
esinev põlluumbrohi. Sisaldab parkaineid ja kasutatakse
seetõttu rahvameditsiinis sisemiste verejooksude peatamiseks.
Söödataimena väärtust ei oma. |
| Sarnased taimed |
Paaritusulgjate
lehtedega rohttaimi kasvab Eestis ohtralt, näiteks mitmed
putked, ängelheinad, jürililled jne. Põlluumbrohtude hulgas
taolisi pigem ei ole ja ainuüksi lehe kuju järgi on kurekael
tüüpilises kasvukohas kergesti äratuntav. Rääkimata õitest ja
eriti viljadest, mis on väga omapärase väljanägemisega. |