|
Eestikeelne nimi |
harilik kuslapuu |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Lonicera xylosteum L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kusmapuu, kuusmann, kukepuu,
takispuu, kohlap |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kuslapuulised,
perekonda kuslapuu. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline heitlehine
põõsas. Kõrgus 2-3 (4) m. Kasvab 20-25 a vanaks. |
|
Õis |
Õied
on
mõlemasugulised,
kollakasvalkjad,
lõhnata.
Õiekate
kaheli.
Kroon
viietine,
karvane,
lehterjas,
ülalt
laienev,
kuni
1,5
cm
pikk.
Õied
asuvad
paarikaupa
lehtede
kaenlas
ühisel
raol.
Õitseb
pärast
täielikku
lehtimist,
mai
lõpul
ja
juunis.
Putuktolmleja. |
|
Vili |
Lihakad mahlakad marjad on
herneterasuurused,
värvuselt tumepunased, läikivad, alusel üksteisega kokku
kasvanud. Valmivad augustis või septembris. Mürgised. |
|
Leht |
Taimel
on
hallikasrohelised
lihtlehed, laimunajad, pealt nõrgalt karvased ja alt
pehmekarvased, terveservalised.
Lehetipp
on
lühidalt teritunud. Kinnituvad oksale vastakuti. Pikkus 3-6
cm, laius 2-5 cm, leherootsu
pikkus
kuni 0,8 cm. |
|
Vars |
Võrsed helehallid, valkjad,
kestendavad, seest õõnsad. Oksad on pisut lookjalt kaardunud,
rohkelt harunevad. Pungad pikad, oksaga peaaegu risti,
kräsuliste karvadega, 1-2 väikese lisapungaga. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik võrdlemisi
maapinnalähedane. |
|
Paljunemine |
Levib seemnetega. Annab ka juure-
ning kännuvõsu. Paljundatakse veel põõsa jagamise teel ning
pistokstega. |
|
Levik ja ohtrus |
Peamiselt Euroopas, Kaukaasias ja
Siberis, Põhja-Ameerikasse ning Suurbritanniasse sisse toodud.
Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht |
Alusmetsana põõsarindes viljakatel
muldadel kuuse-, lehtpuu- ja segametsades. Salumetsas,
laanemetsas, pärisniidul, puisniidul. Täiesti külmakindel. Hea
varjutaluvusega, kuid kasvavad paremini ning õitsevad
rikkalikumalt avatud kasvukohtadel. Eelistab kuiva pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Meetaim putukatele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Puit on kollakas või rohekas, väga
kõva. Tugevuse tõttu kasutatakse jalutuskeppide,
kudumissüstikute, rehapulkade, heegelnõelte jms.
valmistamiseks. Kasutatakse ka iluaianduses, leidub mitmeid
dekoratiivsete lehtedega
vorme,
talub hästi kärpimist, saastunud õhku. Meetaim. Viljad
lahtistava toimega, on kasutatud rahvameditsiinis, kuid
üleannustamisel on suur mürgistuse oht. |
| Sarnased taimed |
Lisaks
kõikjal tavalisele harilikule kuslapuule ja soistel niitudel
kasvavale sinakate lehtedega balti kuslapuule, kasvatatakse
ilutaimedena mitmeid kuslapuu perekonna liike. Neist kõige
tavalisem on väänduvate puitunud vartega ja teistel taimedel
roniv lõhnav kuslapuu. Lõhnav kuslapuu tunneb end Eesti oludes
nii hästi, et teda võib ennekõike läänesaartel metsistununa ka
looduslikes kooslustes kohata.
|