Eestikeelne nimi	harilik kuslapuu
Ladinakeelne nimi	Lonicera xylosteum L.
Rahvapärased nimed	kusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kuslapuulised, perekonda kuslapuu.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline heitlehine põõsas. Kõrgus 2-3 (4) m. Kasvab 20-25 a vanaks.
Õis	Õied on mõlemasugulised, kollakasvalkjad, lõhnata. Õiekate kaheli. Kroon viietine, karvane, lehterjas, ülalt laienev, kuni 1,5 cm pikk. Õied asuvad paarikaupa lehtede kaenlas ühisel raol. Õitseb pärast täielikku lehtimist, mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja.
Vili	Lihakad mahlakad marjad on herneterasuurused, värvuselt tumepunased, läikivad, alusel üksteisega kokku kasvanud. Valmivad augustis või septembris. Mürgised.
Leht	Taimel on hallikasrohelised lihtlehed, laimunajad, pealt nõrgalt karvased ja alt pehmekarvased, terveservalised. Lehetipp on lühidalt teritunud. Kinnituvad oksale vastakuti. Pikkus 3-6 cm, laius 2-5 cm, leherootsu pikkus kuni 0,8 cm.
Vars	Võrsed helehallid, valkjad, kestendavad, seest õõnsad. Oksad on pisut lookjalt kaardunud, rohkelt harunevad. Pungad pikad, oksaga peaaegu risti, kräsuliste karvadega, 1-2 väikese lisapungaga.
Maa-alune osa	Juurestik võrdlemisi maapinnalähedane.
Paljunemine	Levib seemnetega. Annab ka juure- ning kännuvõsu. Paljundatakse veel põõsa jagamise teel ning pistokstega.
Levik ja ohtrus	Peamiselt Euroopas, Kaukaasias ja Siberis, Põhja-Ameerikasse ning Suurbritanniasse sisse toodud. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Alusmetsana põõsarindes viljakatel muldadel kuuse-, lehtpuu- ja segametsades. Salumetsas, laanemetsas, pärisniidul, puisniidul. Täiesti külmakindel. Hea varjutaluvusega, kuid kasvavad paremini ning õitsevad rikkalikumalt avatud kasvukohtadel. Eelistab kuiva pinnast.
Koht ökosüsteemis	Meetaim putukatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on kollakas või rohekas, väga kõva. Tugevuse tõttu kasutatakse jalutuskeppide, kudumissüstikute, rehapulkade, heegelnõelte jms. valmistamiseks. Kasutatakse ka iluaianduses, leidub mitmeid dekoratiivsete lehtedega vorme, talub hästi kärpimist, saastunud õhku. Meetaim. Viljad lahtistava toimega, on kasutatud rahvameditsiinis, kuid üleannustamisel on suur mürgistuse oht.
Sarnased taimed	Lisaks kõikjal tavalisele harilikule kuslapuule ja soistel niitudel kasvavale sinakate lehtedega balti kuslapuule, kasvatatakse ilutaimedena mitmeid kuslapuu perekonna liike. Neist kõige tavalisem on väänduvate puitunud vartega ja teistel taimedel roniv lõhnav kuslapuu. Lõhnav kuslapuu tunneb end Eesti oludes nii hästi, et teda võib ennekõike läänesaartel metsistununa ka looduslikes kooslustes kohata.