|
Eestikeelne nimi |
külmamailane |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Veronica chamaedrys L. |
|
Rahvapärased
nimed |
jaanirohi, maa-aluserohi,
meestetruudus, vanapoisisilmavesi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda mailaselised,
perekonda mailane. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus (6) 10-45 (55) cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp neljajagune,
süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks
korda lühem. Kroon erksavärviline, helesinine, vahel
valgeservaline, tumedate roodudega, harva roosa. Kolm
kroonlehte neerjad või sõõrjad, üks munajas. Krooni diameeter
1-1,5 cm. Kandelehed on süstjad või piklikud. Õied
asuvad hõredates väheseõielistes 2-15 cm pikkustes kobarates, mis paiknevad
2-4 ülemise lehe kaenlas. Tavaliselt on ühel taimel
kaks kobarat. Õitseb maist augustini. Õied varisevad kergelt.
|
|
Vili |
Kolmekandiliselt äraspidi südajas
kupar, mis on kolmnurkjate hõlmadega, ripsmelise servaga,
hõredalt kaetud karvadega, tipul madala sämbuga. Kupra pikkus
3-4 mm ja laius 3,5-5 mm. Seemned munajad, siledad,
läbimõõdus kuni 1 mm. Levivad sipelgate abil. |
|
Leht |
Enam või vähem munajad lihtlehed
tömbi tipu ja saagja või täkilise servaga, alusel ümardunud
või südajad.
Lehtede
pikkus
on
0,7-5 cm ja
laius
0,5-3 cm. Värvuselt
tuhmrohelised.
Hõredalt
kaetud pehmete
karvadega, nii alt kui pealt. Lehepind on veidi kortsuline.
Alumised lehed lühirootsulised, teised rootsutud. Asetsevad
varrel vastakuti. |
|
Vars |
Maapealsed varred enam-vähem
püstised, alusel tõusvad, suhteliselt nõrgad, kaetud kahe rea
pehmete karvadega, mujalt paljad. Alumised sõlmekohad võivad
juurduda. |
|
Maa-alune osa |
Risoom peenike, harunenud, roomav.
Juurtel on mükoriisa. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega ja
vegetatiivselt varre juurdumisel
ning
risoomi laienemisel. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt suuremas osas
Euroopast, Siberis, Väike-Aasias, tulnukana Sahhalini
poolsaarel, Kesk-Aasias, Põhja-Ameerikas ja mujalgi. Eestis
väga sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab peamiselt kuivematel (kuid
vahel ka niisketel) päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja
laanemetsas, karjamaadel, ka puisniitudel. Mullaviljakuse
suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka -rikkal
pinnasel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Juured moodustavad mükoriisa.
Seemneid levitavad sipelgad. Söögiks paljudele
taimtoidulistele loomadele. Taime võib välja tõrjuda liiga
kõrge rohustu.
Taimedele
mõjub halvasti ka pidev karjatamine. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Õied ja lehed sisaldavad suhteliselt
palju C-vitamiini. Lambad, veised ja hobused söövad
külmamailast rahuldavalt, eriti kevadel. Heina sees on
söödavus hea, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka
ravimtaimena hariliku mailase asendajana, kuid ravitoime
on
nõrk. Õitsemise ajal dekoratiivne ja sobib peenardele ning
murusse. |
| Sarnased taimed |
Sarnased
taimed: mailase (Veronica) perekonnas kasvab Eestis
ligi kakskümmend liiki ja suurem enamus neist on küllalt
tavalised. Üks omapärase välimusega mailane on Lääne-Saaremaal
haruldase põlluumbrohuna kasvav hõlmlehine mailane (Veronica
hederifolia),
kelle lehed on nagu väikesed luuderohu lehed. Luuderohule
viitab ka tema ladinakeelne eesnimi hederifolia, see
tähendab, luuderohulehine. Külmamailasele kõige sarnasem
mailase liik on laialehine mailane, kes on peamiselt Lääne- ja
Põhja-Eestis leviv tavaline taim. Laialehise mailase vars on
ühtlaselt tihekarvane, külmamailasel on varrel pikad karvad
kahe selge reana. |