Eestikeelne nimi	külmamailane
Ladinakeelne nimi	Veronica chamaedrys L.
Rahvapärased nimed	jaanirohi, maa-aluserohi, meestetruudus, vanapoisisilmavesi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda mailane.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (6) 10-45 (55) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Kroon erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega, harva roosa. Kolm kroonlehte neerjad või sõõrjad, üks munajas. Krooni diameeter 1-1,5 cm. Kandelehed on süstjad või piklikud. Õied asuvad hõredates väheseõielistes 2-15 cm pikkustes kobarates, mis paiknevad 2-4 ülemise lehe kaenlas. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Õitseb maist augustini. Õied varisevad kergelt.
Vili	Kolmekandiliselt äraspidi südajas kupar, mis on kolmnurkjate hõlmadega, ripsmelise servaga, hõredalt kaetud karvadega, tipul madala sämbuga. Kupra pikkus 3-4 mm ja laius 3,5-5 mm. Seemned munajad, siledad, läbimõõdus kuni 1 mm. Levivad sipelgate abil.
Leht	Enam või vähem munajad lihtlehed tömbi tipu ja saagja või täkilise servaga, alusel ümardunud või südajad. Lehtede pikkus on 0,7-5 cm ja laius 0,5-3 cm. Värvuselt tuhmrohelised. Hõredalt kaetud pehmete karvadega, nii alt kui pealt. Lehepind on veidi kortsuline. Alumised lehed lühirootsulised, teised rootsutud. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars	Maapealsed varred enam-vähem püstised, alusel tõusvad, suhteliselt nõrgad, kaetud kahe rea pehmete karvadega, mujalt paljad. Alumised sõlmekohad võivad juurduda.
Maa-alune osa	Risoom peenike, harunenud, roomav. Juurtel on mükoriisa.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt suuremas osas Euroopast, Siberis, Väike-Aasias, tulnukana Sahhalini poolsaarel, Kesk-Aasias, Põhja-Ameerikas ja mujalgi. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt kuivematel (kuid vahel ka niisketel) päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel, ka puisniitudel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka -rikkal pinnasel.
Koht ökosüsteemis	Juured moodustavad mükoriisa. Seemneid levitavad sipelgad. Söögiks paljudele taimtoidulistele loomadele. Taime võib välja tõrjuda liiga kõrge rohustu. Taimedele mõjub halvasti ka pidev karjatamine.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Õied ja lehed sisaldavad suhteliselt palju C-vitamiini. Lambad, veised ja hobused söövad külmamailast rahuldavalt, eriti kevadel. Heina sees on söödavus hea, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka ravimtaimena hariliku mailase asendajana, kuid ravitoime on nõrk. Õitsemise ajal dekoratiivne ja sobib peenardele ning murusse.
Sarnased taimed	Sarnased taimed: mailase (Veronica) perekonnas kasvab Eestis ligi kakskümmend liiki ja suurem enamus neist on küllalt tavalised. Üks omapärase välimusega mailane on Lääne-Saaremaal haruldase põlluumbrohuna kasvav hõlmlehine mailane (Veronica hederifolia), kelle lehed on nagu väikesed luuderohu lehed. Luuderohule viitab ka tema ladinakeelne eesnimi hederifolia, see tähendab, luuderohulehine. Külmamailasele kõige sarnasem mailase liik on laialehine mailane, kes on peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis leviv tavaline taim. Laialehise mailase vars on ühtlaselt tihekarvane, külmamailasel on varrel pikad karvad kahe selge reana.