Eestikeelne nimi	künnapuu
Ladinakeelne nimi	Ulmus laevis Pall.
Rahvapärased nimed	künnap, küünapuu, loogapuu, pärn
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda jalakalised, perekonda jalakas.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine ühekojaline lehtpuu. Kasvab 25-30 (35) m kõrgeks ja tavaliselt 150, mõnikord 300-400 a. vanaks.
Õis	Mõlemasugulised. Õiekate punakasvioletne, 6-8-hõlmaline. Õied 1-2 cm pikkuse raoga, kinnituvad kimbuna lühivõrsetele, rippuvad. Õitseb aprillis ja mais enne lehtede puhkemist . Nii putuk- kui tuultolmleja.
Vili	Tiibvili on helepruun ovaalne pähklike, läbimõõduga 1,5 cm. Pähklike asetseb tiibvilja keskel. Tiib ripsmelise servaga, ülaosas sügava väljalõikega. Viljad ripuvad kimbus küllaltki pikkadel raagudel. Levivad tuule abil.
Leht	Ovaalsed või ümarmunajad õhukesed tugevalt ebasümmeetrilised sulgroodsed lihtlehed. Külgrood tavaliselt ei harune enne lehe servani jõudmist. Lehe serv kahelisaagjas. Pealt on lehed tumerohelised, kaetud pehmete karvadega, harvem paljad. Lehe pikkus 5-12 cm ja laius 3-6 cm, leheroots kuni 1 cm. Sügisel muutuvad nad kollaseks või punaseks.
Vars	Tüvi silinderjas, koor hallikaspruun, eraldub õhukeste lamedate plaatidena või on peenepraolise korbana, läbimõõt kuni 1 m. Noored võrsed pikad, peened, rippuvad, helepruunid, läikivad, noorelt karvased. Võra suhteliselt lai.
Maa-alune osa	Juurestik hästi arenenud.
Paljunemine	Peamiselt seemnetega. Uueneb hästi kännuvõsust, juurte vigastamisel annab ka juurevõsu.
Levik ja ohtrus	Kasvab peaaegu kogu Euroopas. Eesti metsades kohati vaid üksikute puudena, mandriosas.
Kasvukoht	Peamiselt laialehiste metsade ülemises või alumises puurindes, sageli kuuse-segametsas. Lammimetsas, lamminiidul, salumetsas. Külmakindel. Keskmise varjutaluvusega. Võrdlemisi nõudlik mullaviljakuse suhtes, eelistab huumusrikkaid muldi.
Koht ökosüsteemis	Putukatele hea nektari- ja õietolmuallikas. Vanemas eas kannatab sageli jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mida põhjustab seen jalaka-siugsuu (Ophiostoma novo-ulmi).
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Seemned kaotavad peale valmimist kiiresti idanemisvõime ja seetõttu on looduslik uuenemine väga harv.
Kasutamine	Puit väga väärtuslik: kõva, sitke, väga raskesti lõhestatav. Kasutatakse lookade, masinaosade, mööbli, reejalaste, vankrite ja tööriistade käepidemete valmistamiseks, ka vesiehitustes. Sageli kasvatatakse ilupuuna, kas üksikuna, rühmiti, alleena või harva kõrge hekina. Talub pügamist. Linnatingimustes keskmise vastupidavusega. Koort on kasutatud punumistöödeks, nahkade parkimiseks ja värvimiseks. Hea meetaim.
Sarnased taimed	Kaitsealune künnapuu ja natuke tavalisem harilik jalakas aetakse sageli segi. Lisaks eelnevas kirjeldatud lehe tunnustele on kahe liigi kõige kindlam eristusviis õite ja viljade järgi. Jalaka õied ja hiljem viljad on lühikestel raagudel, tihedalt ühe pundina koos. Künnapuu õied ja seejärel viljad on kuni mõne sentimeetri pikkustel rippuvatel raagudel. Nii et jalaka ja künnapuu määramisega ei tasu suveni oodata - õied ilmuvad juba aprilli lõpus või mai alguses.