|
Eestikeelne nimi |
künnapuu |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Ulmus laevis Pall. |
|
Rahvapärased
nimed |
künnap, küünapuu, loogapuu, pärn |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda jalakalised,
perekonda jalakas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane heitlehine ühekojaline
lehtpuu. Kasvab 25-30 (35) m kõrgeks ja tavaliselt 150,
mõnikord 300-400 a. vanaks. |
|
Õis |
Mõlemasugulised. Õiekate
punakasvioletne, 6-8-hõlmaline.
Õied 1-2 cm pikkuse raoga, kinnituvad kimbuna lühivõrsetele,
rippuvad. Õitseb aprillis ja mais enne lehtede puhkemist . Nii
putuk- kui tuultolmleja. |
|
Vili |
Tiibvili on helepruun ovaalne
pähklike, läbimõõduga 1,5 cm. Pähklike
asetseb
tiibvilja keskel. Tiib ripsmelise servaga, ülaosas sügava
väljalõikega.
Viljad
ripuvad kimbus küllaltki pikkadel raagudel.
Levivad
tuule
abil. |
|
Leht |
Ovaalsed või ümarmunajad õhukesed
tugevalt ebasümmeetrilised sulgroodsed lihtlehed. Külgrood
tavaliselt ei
harune enne lehe servani jõudmist.
Lehe
serv kahelisaagjas. Pealt
on
lehed
tumerohelised, kaetud pehmete karvadega,
harvem
paljad.
Lehe
pikkus 5-12 cm ja laius 3-6 cm, leheroots kuni 1 cm. Sügisel
muutuvad
nad
kollaseks või punaseks. |
|
Vars |
Tüvi silinderjas, koor
hallikaspruun, eraldub õhukeste lamedate plaatidena või on
peenepraolise
korbana, läbimõõt kuni 1 m. Noored võrsed pikad, peened,
rippuvad, helepruunid, läikivad, noorelt karvased. Võra
suhteliselt lai. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik hästi arenenud. |
|
Paljunemine |
Peamiselt seemnetega. Uueneb hästi
kännuvõsust, juurte vigastamisel annab ka juurevõsu. |
|
Levik ja ohtrus |
Kasvab peaaegu kogu Euroopas.
Eesti metsades kohati vaid üksikute puudena, mandriosas. |
|
Kasvukoht |
Peamiselt laialehiste metsade
ülemises või alumises puurindes, sageli kuuse-segametsas.
Lammimetsas, lamminiidul, salumetsas. Külmakindel. Keskmise
varjutaluvusega. Võrdlemisi nõudlik mullaviljakuse suhtes,
eelistab huumusrikkaid muldi. |
|
Koht ökosüsteemis |
Putukatele hea nektari- ja
õietolmuallikas. Vanemas eas kannatab sageli jalakasurma ehk
hollandi haiguse all, mida põhjustab
seen jalaka-siugsuu (Ophiostoma novo-ulmi). |
|
Kaitse |
III kategooria kaitsealune taim.
Seemned kaotavad
peale
valmimist
kiiresti
idanemisvõime
ja seetõttu on looduslik uuenemine väga harv. |
|
Kasutamine |
Puit väga väärtuslik: kõva, sitke,
väga raskesti lõhestatav. Kasutatakse lookade, masinaosade,
mööbli, reejalaste, vankrite ja tööriistade käepidemete
valmistamiseks, ka vesiehitustes. Sageli kasvatatakse
ilupuuna, kas üksikuna, rühmiti, alleena või harva kõrge
hekina. Talub pügamist. Linnatingimustes keskmise
vastupidavusega. Koort on kasutatud punumistöödeks, nahkade
parkimiseks ja värvimiseks. Hea meetaim. |
| Sarnased taimed |
Kaitsealune
künnapuu ja natuke tavalisem harilik jalakas aetakse sageli
segi. Lisaks eelnevas kirjeldatud lehe tunnustele on kahe
liigi kõige kindlam eristusviis õite ja viljade järgi. Jalaka
õied ja hiljem viljad on lühikestel raagudel, tihedalt ühe
pundina koos. Künnapuu õied ja seejärel viljad on kuni mõne
sentimeetri pikkustel rippuvatel raagudel. Nii et jalaka ja
künnapuu määramisega ei tasu suveni oodata - õied ilmuvad juba
aprilli lõpus või mai alguses.
|