Eestikeelne nimi	harilik küüvits
Ladinakeelne nimi	Andromeda polifolia L.
Rahvapärased nimed	naistepaju, roosamariad, sassaparilla, soo kaelad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda küüvits.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline puittaim, kääbuspõõsas. Kõrgus 5-40 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp on vaid 1-2 mm pikkune, punakas. Kroon munajalt kupjas, viie tipmega, algul roosakaspunane, hiljem valkjasroosa kuni valge. Krooni pikkus on 5-8 mm. Õied on koondunud hõredatesse, kuni 6-õielistesse kännastesse aastavanuste võrsete tippudes. Õitsemise ajal on õisik longus, hiljem püstine. Õieraod on 1-3 cm pikkused, valged kuni roosad. Õitseb mais ja juunis, kuid sageli sügisel veel teist korda. Õitel on väga nõrk lõhn. Sageli isetolmlev, tolmeldavaid putukaid on vähe.
Vili	Kerajas viiepesaline ja paljuseemneline kupar, mille värvus on algul roheline, kuid muutub hiljem valguse käes pruunikaspunaseks ja kuivades pruuniks. Viljad valmivad augustis ja varisevad kogu sügise vältel.
Leht	Lineaalsed kuni kitsassüstjad nahkjad lühirootsulised lihtlehed, asetsevad varrel vahelduvalt. Lehetipp on teritunud, serv allakäändunud. Lehe ülakülg on sinakasroheline, läikiv, sissesoonduva pearooga, alakülg vahakihi tõttu valge, esiletungiva pearooga. Lehe pikkus 0,6-4 cm, laius 0,8-8 mm.
Vars	Vars pinnases lamav, väheste tõusvate harudega, mis on veel omakorda harunenud. Varreharud on suunatud üles.
Maa-alune osa	Taime juured moodustavad mükoriisa seentega. Peajuur hääbub varakult peale seemne idanemist, kuid niiskes pinnases olevad varred annavad rohkesti lisajuuri. Taimel on arvukalt pikki maa-siseseid võsundeid.
Paljunemine	Paljuneb peaaegu ainult vegetatiivselt pikkade maasiseste võsundite abil. Harva esineb ka seemnelist paljunemist (näiteks põlendikel).
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt tundravööndi lõunaosas ja kogu metsavööndis kõikjal Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Soodes ulatub ka metsastepivööndisse. Eestis tavaline, sobivatel kasvukohtadel sageli massiline.
Kasvukoht	Kasvab nii madal- ja siirdesoos kui ka rabas, soo- ja rabametsades. Eelistab alaliselt märga läbivooluga kohta.
Koht ökosüsteemis	Juurtel on mükoriisa seentega. Tolmeldajateks on peamiselt kimalased, mesilased ja mõningad liblikate ning kahetiivaliste liigid. Nõrga konkurentsivõimega, mistõttu on sageli kidur.
Kaitse	Soode kuivendamisel hävib. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on mürgine nii kariloomadele kui ka inimestele. Mürgistusnähtudeks võivad olla kõhulahtisus, higistamine, neelamishäired, peapööritus jne, raskematel juhtudel teadvuse kadu või koguni surm. On kasutatud ravimtaimena rahvameditsiinis naistehaiguste puhul. Taim on parkaineterikas, temast on saadud musta värvi.
Sarnased taimed	Küüvitsaga on sarnane teine kanarbikuliste sugukonda kuuluv ja küüvitsaga sageli koos soodes kasvav hanevits. Hanevits on kõrgekasvulisem, suuremate ja teist värvi lehtedega, samuti on erinev õite paiknemine varrel. Küüvitsa lehtede kuju meenutab Lõuna-Euroopas kasvavat rosmariini, keda Eestis tuntakse ennekõike maitsetaimena.