Eestikeelne nimi	harilik laanelill
Ladinakeelne nimi	Trientalis europaea L.
Rahvapärased nimed	metstäht, taevatäht, tähelill, külmalill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda laanelill.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 7-15 (25) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp on 4-6 mm pikkune, koosneb teravatipulistest lehtedest. Kroon on valge, 1,6-1,8 cm läbimõõdus, tipul teritunud lehtedega. Ühel maapealsel varrel on 1-2 õit, mis asuvad pikal (kuni 5 cm) niitjal näärmekarvasel raol üksikult ülemiste varrelehtede kaenlas. Õitseb juunis ja juulis.
Vili	Ümbritsevatest tupe tipmetest lühem, kerajas kupar, mille muster meenutab jalgpalli. Vilja poolmed varisevad kergesti. Seemneid on umbes 10, nad on lamedad, veidi kolmekandilised ja heleda võrkja kestaga.
Leht	Taimel on sulgroodsed enamasti terveservalised lihtlehed. Varre alaosas olevad lehed on väikesed, soomusjad. Keskmised lehed on kuni 1 cm pikkused, elliptilised kuni äraspidimunajad, rootsutud või väga lühirootsulised. Varre tipul on ebavõrdse suurusega männasjalt asetunud lehed, mille pikkus on 2-6 cm ja laius 1-2,5 cm. Lehed ahenevad alusel lühikeseks rootsuks.
Vars	Maapealne vars on püstine, mitteharunev ja ülemises osas punakate näärmekarvadega.
Maa-alune osa	Risoom on peenike, soomusjate alalehtedega. Lehekeste kaenlast väljuvad pikad (kuni 1 m) roomavad maa-alused võsundid, mis tipul sageli jämenevad ning annavad maapealse võsu.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, kuid harvem ka seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, välja arvatud vahemereäärsetel aladel, kuid ka Kaukaasias, Mongoolias, Hiina põhjaosas, Jaapanis ning Põhja-Ameerikas. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab nii okas- kui segametsades, eelistades rabastuvat pinnast. Eelkõige laane-, salu-, soo- , lodu- ja rabametsas, kuid vahel ka palumetsas.
Koht ökosüsteemis	Pimedates metsades võib esineda vaibana alustaimestikus.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib tiheda kattena parkidesse puude alla. Eriti meelsasti kasvab kaskede, lehiste ja leppade all.
Sarnased taimed	Üksikute suurte valgete õitega väikesi taimi kasvab metsaalustes teisigi: võsaülane, kuningakübar, märjemas ja valgemas kohas ka ädalalill. Laanelill eristub neist kõigist iseloomuliku lehestiku poolest. Laanelille eripäratu ilmega lihtlehed on koondunud iseloomulikult varre tippu. Sellisena meenutab laanelill kõige rohkem vaksapikkust noort paakspuud. Aga paakspuul ei ole kunagi valgeid õisi ja laanelill ei kasva kunagi kolme meetri kõrguseks!