Eestikeelne nimi	harilik lakkleht
Ladinakeelne nimi	Orthilia secunda (L. ) House
Rahvapärased nimed	jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda lakkeleht.
Eluvorm	Mitmeaastane igihaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus (4) 10-15 (20) cm.
Õis	Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja lühiraolised. Tupp on väike, koosneb laiadest kolmnurksetest lehtedest ning on kroonile ligistunud. Kroon on rohekasvalge, kellukjas. Kroonlehed on kuni 5 mm pikkused ja 2,5 mm laiused. Tolmukad ulatuvad kroonist vaid veidi, emakakael aga selgesti välja. Sigimiku alusel on meeketas. Õite alusel on kilejad kandelehed. Õied asuvad ühekülgses, veidi kaldu kasvanud ja suhteliselt tihedas kobarjas õisikus. Õitseb juuni lõpul ja juulis. Tolmeldajateks on nii lendavad putukad kui ka taimedel ronivad sipelgad.
Vili	Laialt kerajas kupar, mille laius on 4-6 mm ja pikkus 3-4,2 mm. Viljad valmivad augustis ja septembris.
Leht	Pärislehed vahelduvad soomusjate alalehtedega. Pärislehed on helerohelised, pealt veidi läikivad, alt heledamad. Osa pärislehtedest talvitub, osa on üheaastased. Lehelaba kuju on elliptiline kuni munajas, tipp terav kuni tömp, serv peensaagjas. Leheroots on labast enamasti palju lühem. Pärislehtede pikkus on 1,5-4 cm ja laius 1-2,5 cm. Õisikut kandval pikkvõrsel on soomusjad kõrglehed.
Vars	Maapealne vars on mitteharunev, lühike ja 3-4 aastat vegetatiivne, siis moodustab õisikut kandva püstise pikkvõrse.
Maa-alune osa	Risoomid on pikad ja harunevad. Juurestik on vähearenenud, sest moodustab sümbioosi seentega - mükoriisa.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate ning harunevate võsundite abil. Võsundid võivad igas sõlmekohas anda uue taime.
Levik ja ohtrus	Peamiselt esineb Euroopas tundra- ja metsavööndis, kuid kohati ka Aasia ja Põhja-Ameerika okasmetsadega aladel, kus pideva piirjoonega suuremat leviala ei moodusta. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab mitmesugustes metsatüüpides (laane-, palu-, lodu-, lammi- ja kuivendatud soometsad) ja kuivendatud madalsoodes, ka puisniitudel. Eelistab rohke varisega kohti, väldib nii liigniiskust kui ka liiga kuivi kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Taimel võib olla väga palju erinevaid tolmeldajaid, kes kõik saavad õitest nektarit. Taime juurtel on mükoriisa.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on küll ilus looduslikes kooslustes, kuid aedades kasvatamine on mükoriisa esinemise tõttu väga raske.
Sarnased taimed	Lakklehe madalad lehekodarikud on sarnased uibulehtedele. Lakklehe kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ühekülgne kobarjas õisik. Uibulehtede õisik on igakülgne. Liiga sõna-sõnalt ei peaks võtma taime nime - sageli ei ole lakklehe lehed läikivad ja nagu lakikorraga kaetud, vastupidi, need võivad olla kõige tuhmrohelisemad lehed, mis metsa alt on võimalik leida.