Eestikeelne nimi	harilik lepiklill
Ladinakeelne nimi	Chrysosplenium alternifolium L.
Rahvapärased nimed	lepalill, kärnalill, linnusilm, porililled, piimalill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kivirikulised, perekonda lepiklill.
Eluvorm	Ühekojaline ühe- või mitmeaastane rohttaim. Kõrgus on 6-15 cm.
Õis	Õisi on palju ja need paiknevad umbes 1 mm pikkustel raagudel lamedas kännasõisikus. Õied on kahesugulised ja ilma kroonlehtedeta. Tupplehti on 4. Need on siseküljel kuldkollased, kujult munajad ja kuni 2 mm pikad ning sigimikuga kokku kasvanud. Õies esineb lihakas meenäärmete ketas. Õitseb aprillis ja mais. Putuktolmleja.
Vili	Peekrikujuline, enam-vähem tupe pikkune kupar, mis avaneb enne seemnete täielikku valmimist. Seemned on paljad, läikivad, värvuselt tumepruunid või mustad ja umbes 0,6 mm pikkused.
Leht	Varrel on 1-3 vahelduvalt kinnitunud lehte. Need on helerohelised, alumisel küljel heledamad, pinnalt paljad või hõredalt karvased. Roots on lühike. Kujult on lehed ümarneerjad, südaja alusega ja hõlmised. Juurmised lehed sarnanevad kujult varrelehtedele, kuid asuvad hõreda kodarikuna, on 8-25 mm pikad ja 10-30 mm laiad (teistest lehtedest suuremad) ning kuni 5 cm pikkuse rootsuga. Õisikut ümbritsevad kõrglehed on kollakad või kollakasrohelised, teistest lehtedest heledamad ja väiksema hõlmade arvuga ning sageli terveservalised. Kõrglehed on 1-2 mm pikkuste lamedate rootsudega.
Vars	Maapealne vars on püstine, paljas või alumises osas hõredalt karvane ning veidi lihakas. Ühel taimel võib olla üks, harva mitu vart.
Maa-alune osa	Risoom on peenike, helepruunikas.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Skandinaavias, Kesk-Euroopas, Vahemeremaades, Ida- ja Lääne-Siberis, arktilistel aladel, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Ameerikas. Eestis paiguti, kuid arvukus väheneb idast läände ning Saaremaal ja Hiiumaal ei kasva harilikku lepiklille üldse.
Kasvukoht	Kasvab niisketel (sageli poristel) ja varjukatel kohtadel: ojakallastel, allikate ümbruses, kraavides, lodu-, lammi- ja soometsas. Arktikas kasvab ka igikeltsal.
Koht ökosüsteemis	Putukad tolmeldavad ja saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Seemned on mürgised. Rahvameditsiinis on keedist kasutatud köha, palaviku ja nahahaiguste vastu. Mahla on määritud kärnade peale, et vigastus kiiremini paraneks.
Sarnased taimed	Õitsev lepiklill on arusaamatu väikese õisiku ja peaaegu neoonvärvides kõrglehtede järgi väga hästi äratuntav. Keerulisem on lepiklille eristada hiljem ja eriti sügisel kui alles ainult ümarad juurmised lehed. Taolised meenutavad teise tavalise taime, maajala ehk kassiratta ümaraid lehti. Siis tuleb tähele panna kasvukohta, sest maajalg ja lepiklill kasvavad enamasti erinevates kasvukohtades, lepiklill ennekõike niisketes lehtpuumetsades ja -võsades.