Eestikeelne nimi	longus helmikas
Ladinakeelne nimi	Melica nutans L.
Rahvapärased nimed	hallirohi, lõulääts, orgarohi, värishein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda helmikas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus on 30-60 (70) cm. Kasvab hõredate kogumikena.
Õis	Õied moodustavad pähiku. Pähikud on ohtetud, 6-8 mm pikad ja enam-vähem sama laiad ning koosnevad 1-3 õiest. Pähikud asuvad hõredas ühekülgselt pöörisjas õisikus, mis on tavaliselt 4-8 cm pikkune. Õisik on tavaliselt kaarjalt longus. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Viljadeks on ovaalsed, ristlõikes lapikud ja ühel küljel vaoga terised. Need on värvuselt tumepruunid ja läikivad.
Leht	Lehelabad on kuni 5 mm laiad, tugeva keskrooga. Noorelt on need servalt kokkurullunud. Varre alusel on purpurpunased labata või väga lühikese labaga karedad lehetuped. Tuppedel on väga lühike (kuni 1 mm) pruunikas lõhestunud tipuga keeleke.
Vars	Viljuvad võsud on sirgemad ja püstisemad. Vegetatiivsed võsud on laias kaares tõusvad.
Maa-alune osa	Risoom on peenike, 6-10 cm pikkune ja väheste narmasjate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias ja Kaug-Idas, Kesk-Aasias, mõnel pool Kagu-Aasias. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt varjukates salu- ja laanemetsades, ka puisniitudel põõsaste varjus.
Koht ökosüsteemis	On toiduks mõningatele metsloomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Rahvameditsiinis on kasutatud palavikuhoogude ravimiseks. Söödataimena praktilist väärtust ei oma.
Sarnased taimed	Helmika perekonnas kasvab Eestis ainult üks liik, longus helmikas. Vanadel andmetel on Eesti loodusest kunagi leitud ka lõunapoolsema levikuga ripshelmikat. Ripshelmikas kasvab erinevalt longus helmikast mätastena ja teda kasvatatakse Eestis aeg-ajalt aedades ilutaimena.