Eestikeelne nimi	harilik linnurohi
Ladinakeelne nimi	Polygonum arenastrum Boreau
Rahvapärased nimed	muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus kuni 60 cm.
Õis	Õied on mõlemasugulised, väikesed, lihtsa liitlehise õiekattega ja väga lühikeste raagudega. Õiekate on valge või valkja servaga, vahel veidi roosakas, õitsemisel kuni 2,5 mm ja viljumisel kuni 3,5 (4) mm pikk. Õis on üldkujult munajas, väikeste kantidega. Õied on koondunud tavaliselt 2-3-kaupa lehtede kaenlasse. Õitseb juulist septembrini.
Vili	Viljaks on veidi läikiv mustjaspruun ja teravatipuline munajas pähkel, mille kaks külge on kumerad ja üks nõgus. Vilja pikkus on umbes 3 mm. Tavaliselt on vili ümbritsetud õiekattega, vahel ulatub ka osaliselt sellest välja.
Leht	Elliptilised kuni süstjad tömbilt teritunud tipuga lühirootsulised lihtlehed. Lehe pikkus on (0,7) 1-2 (2,5) cm ja laius (2) 3-6 (8) mm, rootsu pikkus kuni 2,5 mm. Peavarre ja õitsevate külgharude lehed on kujult ja suuruselt enam-vähem ühesugused. Lehtede alusel on helepruunikad läbipaistavad nahkjad abilehed.
Vars	Varred on lamavad kuni tõusvad ja juba alusel rikkalikult harunevad.
Maa-alune osa	Juurestik on väheharunev, nöörjas - peenikese peajuurega ning niitjate külgjuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt nii põhja- kui lõunapoolkera parasvöötmes, Uus-Meremaale, Austraaliasse, Põhja-Ameerikasse ning Tšiilisse sisse toodud. Eestis kõikjal sage, sobivatel kasvukohtadel esineb massiliselt.
Kasvukoht	Kasvab õuedel, teeservadel, muruplatsidel, söötidel, kuid ka mererannas, veekogude kallastel ning karjamaadel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis	Tänu tugevale stressitaluvusele kasvab hästi tallatavatel kohtadel. On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ravimtaim, leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Taim on kõrge söödaväärtusega. Koduloomad söövad teda meelsasti, eriti kodulinnud. Noori võsusid võib tarvitada inimese toiduna. Juurtest saadakse sinist värvainet.
Sarnased taimed	Linnurohte kasvab Eestis ligi kümme liiki, kes kõik on võrdlemisi sarnased ja keerulised määrata. Selle taimeperekonnaga on üldse segased lood. Erinevad taimesüstemaatikud piiritlevad perekonna erinevalt. Kindel on see, et linnurohtudega samasse perekonda kuuluvad ka taimed, keda Eestis kirburohtudena tuntakse, mõnede süstemaatikute arvates on samas perekonnas ka tatrad, pargitatrad ja konnatatrad. Jah, perekond Polygonum on üks segane kamp! Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, kipub ta kõla sarnasuse järgi segamini minema perekonnaga Polygonatum, kuutõverohi - aga siin on tõesti ainult kõla sarnasus ja kuutõverohud on juba hoopis teistsugused taimed.