Eestikeelne nimi	harilik maajalg
Ladinakeelne nimi	Glechoma hederacea L.
Rahvapärased nimed	kassiratas, pinipuss, maa-aluserohi, roosirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda maajalg.
Eluvorm	Mitmeaastane veidi vürtsise lõhnaga ühekojaline rohttaim. Pikkus 25-55 (80) cm.
Õis	Esinevad nii mõlemasugulised kui ka emasõied, õiekate kaheli. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp on putkjas, teravate tipmetega, väheste harali karvade ja kollaste näärmetäppidega. Kroon sinakaslilla, punakate laikudega, kuni 2,2 cm pikkune, emasõied väiksemad. Õied on koondunud 2-6-kaupa männasesse ülemiste lehtede kaenlasse. Õite kandelehed on kitsad, ripsmelised, kuni 2 mm pikkused. Õitseb maist juulini, vahel veel ka augustis, harva puhkevad esimesed õied juba aprillis. Putuktolmleja.
Vili	Punakaspruunid kuni 2 mm pikkused ja 1 mm laiused pähklikesed, mis valmivad alates juuni keskpaigast.
Leht	Sõrmroodsed neerjad või tömbitipuliselt südajad jämedatäkilise servaga lihtlehed. Pikkus kuni 2 (4) cm ja laius 1-2,5 (6) cm. Alumised varrelehed kuni 5 cm pikkuste rootsudega, ülemised lühirootsulised. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars	Varred on maad mööda roomavad või tõusvad, arvukate juurduvate võsunditega, õitega võsud on enamasti püstised, 10-20 (30) cm kõrgused. Varred on madalate roietega, enamasti paljad.
Maa-alune osa	Taimel esineb risoom, millel on arvukalt lisajuuri.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate võsunditega. Seemned idanevad kiiresti. Paljundada võib ka varrepistikutega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid laialdaselt ka Ida-Siberis, vähem Lääne-Siberis, tulnukana esineb Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Eestis sage, harvem esineb Hiiumaal ja Vormsil.
Kasvukoht	Pärisniitudel, laane- ja salumetsades, sageli parkides, veekogude kallastel, teeservadel, aedades, ka umbrohuna põllupeenardel. Eelistab parasniiskeid toitainerikka mullaga varjukamaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Pioneerliigina võib kiiresti katta taimestumata alasid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Hea meetaim. Rahvameditsiinis on tarvitatud hingamisteede ja mõningate nahahaiguste ning reuma raviks, aitab teena ka kõhuvalu vastu ja parandab seedetegevust. Taim on küllaltki tugeva toimega. Kauni läikiva tumerohelise lehestiku tõttu sobib parkidesse kattetaimeks. Kasutatav ka ripptaimena. Taim on vähesel määral mürgine, rohke esinemise korral karjamaal võib hobustele ohtlikuks muutuda.
Sarnased taimed	Maajala juurmised ümarad lehed on sarnased lepiklille juurmistele lehtedele. Tasub teada, et kasvukohad on neil liikidel erinevad. Lepiklill kasvab niisketes metsades ja võsastikes. Maajalg kasvab enamasti tugeva inimmõjuga kasvukohtades, ka näiteks pidevalt niidetud murus, kus ta madala roomava taimena ühena vähestest ellu jääb. Õite ja viljade poolest sarnaneb maajalg paljude teist huulõieliste sugukonda kuuluvate taimedega, aga maajala tunneb roomava kasvuviisi järgi ära ilma, et õisi peaks tingimata lähemalt vaatama.