Eestikeelne nimi madal kask
Ladinakeelne nimi Betula humilis Schrank
Rahvapärased nimed porsakask, marokõiv, kassi pässad, hala-kask
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm Mitmeaastane, heitlehine, rohkesti harunev, ühekojaline lehtpõõsas. Kõrgus tavaliselt 1-1,5 m, vahel kuni 2,5 m.
Õis Lahksugulised. Isasõitel õiekate lihtne, emasõitel puudub. Õied koondunud urbadeks. Emasurvad püstised, pikkusega 1-1,5 (2) cm, isasurvad veidi pikemad. Õitseb aprillis-mais. Tuultolmleja.
Vili Taimel on väike ümar tiivaga pähklike, tiib seemnest 2-3 korda kitsam. Viljub igal aastal. Viljad valmivad juuli lõpust või augustist kuni septembrini. Valminud emasurbadest pudenevad nii seemned kui puitunud kattesoomused. Kattesoomused on kolme sügava hõlmaga. Tuullevija, kuid niisketes piirkondades kannab seemneid sageli laiali ka vesi.
Leht Ümarmunajad täkilise kuni saagja servaga sulgroodsed lihtlehed. Noorelt on karvane kogu leht, hiljem vaid alaküljel olevad leherood. Lehe pikkus 1-3 (3,5) cm, laius (0,8) 1-2 (2,5) cm, rootsu pikkus 0,2-0,6 cm.
Vars Võrsed hallikas- või punakaspruunid, kaetud kollakasroheliste karedate näärmetäpikestega, püstised. Noorelt hõredalt karvased.
Maa-alune osa Juurestik maapinnalähedane.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Noores eas annab raiumisel kännuvõsu.
Levik ja ohtrus Põhja- ja Kesk-Euroopas, ka Aasia põhjapiirkondades. Eesti mandriosas paiuguti madal- ja siirdesoodes, samuti soistel niitudel ja lodumetsades. Läänesaartel puudub.
Kasvukoht Madalsoos, siirdesoodes ja rabade servadel, soometsades, rabametsades, lodumetsades ning sooniitudel põõsarindes. Valguslembene. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab hästi niiskel pinnasel.
Koht ökosüsteemis Lehed on söögiks niiskete alade loomadele: jänestele, kitsedele.
Kaitse Ohustab soode kuivendamine ja ülesharimine, ei kuulu kaitstavate taimed nimekirja.
Kasutamine Kasutatakse luudade valmistamiseks, niiskete kohtade haljastuses.

Sarnased taimed

 Madal kask jääb suuruselt vaevakase ja sookase vahepeale. Kõiki kolme liiki kohtab sageli kasvamas koos mitmesugustes sookooslustes. Kui madal kask ja vaevakask on madalad põõsad, siis sookask kasvab kõrgeks puuks. Kõige keerulisem on nimetatud liikide hulgast eristada noort ja alles väikest kasvu sookaske. Samamoodi nagu loomad saavutavad suguküpsuse teatud eas, nii ei õitse ega vilju ka väga noored taimed - võib-olla aitab just see tunnus eristada noore sookase vitsa juba päris vanast ja küpsest madalast kasest. Madala ja vaevakase eristamisest on juttu liigikirjelduse lehel.