Eestikeelne nimi	harilik maikelluke
Ladinakeelne nimi	Convallaria majalis L.
Rahvapärased nimed	piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda asparilised, perekonda maikelluke.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12-37 (40) cm.
Õis	Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel roosaka varjundiga, liitlehine, 6 lühikese tömbi hambaga. Tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, 0,6-1 cm pikkustel raagudel, rippuvad. Õisi 5-10. Väga tugevalt lõhnavad. Õitseb mais-juunis.
Vili	Ümar mari 2-6 seemnega, oranžpunane, 0,7-1,1 cm suurune. Seemned kerajad, sinised. Valmivad septembris ja oktoobris.
Leht	Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9-20 cm, laius 2,5-6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped.
Vars	Rohtne, püstine, õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest mulla all, sellest suurem osa moodustab risoomi.
Maa-alune osa	Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 7-8 cm sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik.
Paljunemine	Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega.
Levik ja ohtrus	Peaaegu kogu Euroopas ning Aasia parasvöötmes ja sisse viidud Põhja-ameerikasse. Kogu Eestis sage.
Kasvukoht	Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel. Puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades.
Koht ökosüsteemis	Viljad on söögiks paljudele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehti ja õisi söövad teod.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Dekoratiivne lill, mida kasvatatakse sageli iluaias. On aretatud värviliste ja täidisõieliste õitega ja triibuliste lehtedega vorme. Sobib ajatamiseks. Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist. Rasketel juhtudel võib mürgistus lõppeda teadvusekao ja surmaga. Loomadel esineb mürgistusi harva. Tugevatoimeline ravimtaim, kasutatakse nii teaduslikus kui ka rahvameditsiinis. Ravimina kasutatakse taime maapealset osa, mida kogutakse õitsemise ajal. Lehti kogutakse sageli noorelt, enne õitsemist. Südametegevust korrastav vahend. Rahvameditsiinis kasutatati keedisena palaviku puhul, silmakompressina, vesi- ja langetõve puhul ja uriinieritust soodustava vahendina. Kuivatatud ja peenestatud õied võivad nuusutamisel kutsuda esile ägeda aevastamise, on kasutatud ka nuusktubakana. Arvati, et saadakse nina limaskestade pisikutest lahti. Kasutati paljudes segudes epilepsia vastu. Õisi ja lehti kasutatakse laialt parfümeeriatööstuses, toodetakse piibelehelõhnalist seepi, lõhnaõli, kreemi jne.
Sarnased taimed	Erinevalt paljudest varakevadel õitsevatest lilledest püsivad maikellukese lehed ka suvel ja närbuvad alles sügisel. Kevadel aitab maikellukese kergesti ära tunda õisik, sügise poole erepunased viljad. Kes aias karulauku ja maikellukesi ühel peenral kasvatab, teab, et kevadel peab lehtede sarnasuse tõttu tähelepanelik olema: keda võib salatiks korjata, keda kindlasti mitte! Ka looduses võivad karulauk ja maikelluke teinekord ühes ja samas kasvukohas kasvada. Maikelluke kasvab sageli ka koos kuldkingaga. Või tuleb öelda vastupidi: seal, kus kasvab kuldking, kasvab sageli ka maikellukesi. Ka kuldkinga lehed on laiad ja ümarad. Kui säravkollaseid “kingi” enam näha ei ole, võivad maikelluke ja kuldking segi minna küll. Või ei paista üks teise taustal välja?