Eestikeelne nimi	metsmaasikas
Ladinakeelne nimi	Fragaria vesca L.
Rahvapärased nimed	maasik, maasikmari, mansikas, mänsikad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maasikas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 5-20 cm.
Õis	Õis on mõlemasuguline, lahklehine, diameetriga kuni 2 cm. Tupplehed kolmnurksed, teravatipulised, viljadel rõhtsalt või tagasikäändunult. Kroonlehed valged, kujult munajad või ümarad. Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Õitseb mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja.
Vili	Väikestest pähklikestest koosnev koguvili. Pähklikesed paiknevad lihakaks muutunud õieteljel. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1-8 vilja.
Leht	Taimel on kolmetised liitlehed. Juurmised lehed asetsevad pikkadel harali karvadega rootsudel. Tipmine leheke on munajas või rombjas, lühirootsuline, külgmised munajad, peaaegu rootsuta. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Abilehed süstjad.
Vars	Vars püstine või tõusev, alumises osas harali, ülemises osas aga lidus karvadega. Juurmiste lehtede kaenlaist väljuvad pikad roomavad maapealsed võsundid, mis sõlmekohtadelt juurduvad.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt roomavate ja juurduvate maapealsete võsundite abil, kuid hästi ka seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Siberis ja Põhja-Ameerikas mitmel pool metsistunult: Põhja-Aafrikas, Uus-Meremaal, Andides ja Kagu-Aasias. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes, kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast mulda.
Koht ökosüsteemis	Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Sõralised söövad ka lehti.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Värskelt kasutatavad väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Rahvameditsiinis kasutatakse podagra, neeru- ja sapikivide puhul, kuid ka uriinieritust ja higistamist soodustava vahendina ning vitamiinipuuduse ja emakaverejooksude korral. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi, nad leiavad kasutamist ka kondiitritööstuses. Mõnel pool kasvatatakse peenardel. Kasutatav haljastuses kattetaimena. Meetaim.
Sarnased taimed	Metsmaasikale sarnanevad kõrge maasikas ja muulukas, esimene on metsmaasikast suurem ja tugevam taim, teisel hoiavad tupplehed ümber vilja ja vili on magusam. Metsmaasika lehed on väga sarnased soomuraka ehk mesimuraka lehtedega. Viimane kasvab erinevalt metsmaasikast soistes kohtades ja on pealekauba väga haruldane.