Eestikeelne nimi	mets-harakputk
Ladinakeelne nimi	Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm.
Rahvapärased nimed	koerputk, penipütsk, koeraköömen, putkes
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda harakputk.
Eluvorm	Kahe- või mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,4-1 (1,5) m.
Õis	Mõlemasugulised väikesed õied. Kroonlehed valged, pügaldunud tipuga, veidi sissepoole käändunud. Viljalehtede ülemine osa on muutunud meekettaks. Õied on koondunud sarikatesse (neid on 8-15), mis omakorda kännasteks. Liitõisikud asetsevad varre ja külgharude tipul. Katis enamasti puudub, osakatis olemas (5-6 lehte), ripsmelise servaga allapoole käändunud lehekestest. Õitseb maist juulini. Õitel on tugev magus lõhn.
Vili	Kaksikseemnised, mustad või tumepruunid, siledad, läikivad, tipu suunas ahenenud nokaks, pikkus 6-7 mm, laius 2 mm.
Leht	Kaheli- või kolmelisulgajad liitlehed, üldkujult kolmnurksed. Pealt enamasti paljad, kuid alt hõredalt karvased. Alumiste lehtede pikkus ja laius 15-30 cm, need on pikarootsulised. Ülemised lehed lühirootsulised. Viimase järgu sulglehekesed (2) 3-5 (6) cm pikad ja kuni 1 (1,5) cm laiad, sulgjalt lõhestunud ja peeneripsmelise hambulise servaga.
Vars	Püstine, õõnes, sügavalt vaoline, enamasti vaid alusel lühikarvane, alaosas ka kare. Ülemises osas haruneb, harva karvane.
Maa-alune osa	Esineb lühike risoom. Tugev sammasjuurestik on veidi kõverdunud jämeda ja tugeva peajuurega.
Paljunemine	Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka vegetatiivselt juurekaela külgpungadega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euraasias, Põhja- ja Ida-Aafrikas, Põhja-Ameerikas ning Islandil esineb tulnukana. Eestis väga sage, kõige tavalisem sarikaline.
Kasvukoht	Päris-, lammi- ja rannaniitudel, puisniitudel, võsastikes, metsaservadel, aedades, parkides, prahipaikadel ja teeservadel. Eelistab parasniiskeid varjukaid kasvukohti, kus võib esineda massiliselt.
Koht ökosüsteemis	Väheväärtuslik toit taimtoidulistele loomadele. Võtab enda alla suure maa-ala ja tõrjub teised taimed välja. Õisikutel elavad paljud putukad, sagedamini siklased. Saaki püüavad mitmed ämblikuliigid, kes toituvad magusast nektarist toituma tulevatest väikestest kärbestest ja teistest putukatest. Hea meeallikas ka mesilastele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Hea meetaim. Kasvab umbrohuna aedades, heinamaadel. Peajuur on tärkliserikas (NB! sarnane surmavalt mürgise täpilise surmaputkega, enne tarvitamist olla veendunud määrangu õigsuses!).
Sarnased taimed	Sarnased taimed: Mets-harakputk võib erinevates kasvukohtades olla üsna erineva väljanägemisega, miska algajale taimesõbrale keeruline määrata. Kasu võib olla välistamismeetodist - kui ühegi teise sarnase putke kirjeldus ei sobi, siis on võib-olla mets-harakputk. Harakputke perakonnale on Eestis kasvavatest sarikalistest lehtede poolest sarnased näiteks perekonnad varesputk, mesiputk ja koerputk. Tähelepanu! Väga ohtlik sarnasus on mets-harakputkel surmavalt mürgise täpilise surmaputkega.