|
Eestikeelne nimi |
mets-harakputk |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Anthriscus sylvestris (L.)
Hoffm. |
|
Rahvapärased
nimed |
koerputk, penipütsk, koeraköömen,
putkes |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda sarikalised,
perekonda harakputk. |
|
Eluvorm |
Kahe- või mitmeaastane suvehaljas
ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,4-1 (1,5) m. |
|
Õis |
Mõlemasugulised väikesed õied.
Kroonlehed valged, pügaldunud tipuga, veidi sissepoole
käändunud. Viljalehtede ülemine osa on muutunud meekettaks.
Õied on koondunud sarikatesse (neid on 8-15), mis omakorda
kännasteks. Liitõisikud asetsevad varre ja külgharude tipul.
Katis enamasti puudub, osakatis olemas (5-6 lehte),
ripsmelise servaga allapoole käändunud lehekestest. Õitseb
maist juulini. Õitel on tugev magus lõhn. |
|
Vili |
Kaksikseemnised, mustad või
tumepruunid, siledad, läikivad, tipu suunas ahenenud nokaks,
pikkus 6-7 mm, laius 2 mm. |
|
Leht |
Kaheli- või kolmelisulgajad
liitlehed, üldkujult kolmnurksed. Pealt enamasti paljad, kuid
alt hõredalt karvased. Alumiste lehtede pikkus ja laius 15-30
cm, need on pikarootsulised. Ülemised lehed lühirootsulised.
Viimase järgu sulglehekesed (2) 3-5 (6) cm pikad ja kuni 1 (1,5) cm laiad,
sulgjalt lõhestunud ja peeneripsmelise hambulise servaga. |
|
Vars |
Püstine, õõnes, sügavalt vaoline,
enamasti vaid alusel lühikarvane, alaosas ka kare. Ülemises
osas haruneb, harva karvane. |
|
Maa-alune osa |
Esineb lühike risoom. Tugev
sammasjuurestik on veidi kõverdunud jämeda ja tugeva
peajuurega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid
ka vegetatiivselt juurekaela külgpungadega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euraasias,
Põhja- ja Ida-Aafrikas, Põhja-Ameerikas ning Islandil esineb
tulnukana. Eestis väga sage, kõige tavalisem sarikaline. |
|
Kasvukoht |
Päris-, lammi- ja rannaniitudel,
puisniitudel, võsastikes, metsaservadel, aedades, parkides,
prahipaikadel ja teeservadel. Eelistab parasniiskeid varjukaid
kasvukohti, kus võib esineda massiliselt. |
|
Koht ökosüsteemis |
Väheväärtuslik toit taimtoidulistele
loomadele. Võtab enda alla suure maa-ala ja tõrjub teised
taimed välja. Õisikutel elavad paljud putukad, sagedamini
siklased. Saaki püüavad mitmed ämblikuliigid, kes toituvad
magusast nektarist toituma tulevatest väikestest kärbestest ja
teistest putukatest. Hea meeallikas ka mesilastele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Hea meetaim. Kasvab umbrohuna
aedades, heinamaadel. Peajuur on tärkliserikas (NB! sarnane
surmavalt mürgise täpilise surmaputkega, enne tarvitamist olla
veendunud määrangu õigsuses!). |
| Sarnased taimed |
Sarnased
taimed: Mets-harakputk võib erinevates kasvukohtades olla üsna
erineva väljanägemisega, miska algajale taimesõbrale keeruline
määrata. Kasu võib olla välistamismeetodist - kui ühegi teise
sarnase putke kirjeldus ei sobi, siis on võib-olla
mets-harakputk. Harakputke perakonnale on Eestis kasvavatest
sarikalistest lehtede poolest sarnased näiteks perekonnad
varesputk, mesiputk ja koerputk. Tähelepanu! Väga ohtlik
sarnasus on mets-harakputkel surmavalt mürgise täpilise
surmaputkega. |