Eestikeelne nimi	merihumur
Ladinakeelne nimi	Honckenya peploides (L. ) Ehrh.
Rahvapärased nimed	mereummurid, paksulehine liivakann, udaralilled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda merihumur.
Eluvorm	Mitmeaastane, kollakasroheline, veidi lihakas, kahekojaline rohttaim. Kõrgus 10-15 (25) cm.
Õis	Õied ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed kitsad, teritunud tipuga. Kroonlehed äraspidimunajad, valkjad, vahel sinaka või roosaka varjundiga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õites on ka meenääre. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Vili	Peaaegu kerajas kupar väheste seemnetega. Kupra läbimõõt on kuni 8 mm, avanenult on ta 3 hambaga. Seemned on mustjaspruunid, krobelise pinnaga.
Leht	Munajad lihakad teravatipulised rootsutud lihtlehed, neil on alumisel pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15 mm.
Vars	Vars on lamav või püstine, harunenud, enamasti neljakandiline, karvadeta, sageli juurdub sõlmekohtadel.
Maa-alune osa	Juurestik on vähearenenud, nõrk, kuid taime lamavate varte sõlmekohtadest võib välja kasvada arvukalt lisajuuri.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel.
Levik ja ohtrus	Levinud mererannikutel ja jõgede suudmealadel Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, ka Põhja-Ameerikas ning harva Lõuna-Ameerikas. Eestis kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt.
Kasvukoht	Kasvab liivasel ja klibusel mererannikul, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene.
Koht ökosüsteemis	Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinnistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ilmselt varem kasutatud paistetanud lehmaudarate raviks. Nii lehed kui seemned on söödavad.
Sarnased taimed	Merihumuri pealtvaates neljakandilised korrapärased võsud on väga omanäolised. Sellegipoolest kipub ta teinekord segamini minema teise tavalise lihakate lehtedega ranniku taimega, rannikaga. Mingit sugulust nende taimede vahel ei ole, kui merihumur kuulub nelgiliste sugukonda, siis rannikas nurmenukuliste hulka.