Eestikeelne nimi	soomurakas (sünonüüm mesimurakas)
Ladinakeelne nimi	Rubus arcticus L.
Rahvapärased nimed	mesimari, mamuramari, põhjala-mari
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline puitunud juurekaelaga rohttaim. Kõrgus (10) 25-30 (40) cm.
Õis	Kahesugulised (harva ühesugulised), õiekate kaheli, lahklehine. Varre tipus on üks õis või lisaks on veel 1-2 külgmist õit, läbimõõdus 2,5 cm. Kroonlehti (4) 6-10 (14), tumeroosad, punased, harvem valged, pügaldunud tipuga. Tupplehed süstjad, pehme- ning vähem näärmekarvased, õitsemise ajal laiuvad, hiljem tagasikäändunud. Tolmukaid palju. Õis lõhnav. Õitseb juunis-juulis, putuktolmleja, kuid esineb ka isetolmlemist. Nektarit on õites vähe. Õisi ohustavad kevadised öökülmad.
Vili	Tumepunane, varjus kollakasroheline koguluuvili, umbes 30, harva kuni 55 osavilja. Hea lõhna ja maitsega. Meenutab välimuselt vaarikat, kuid ei eraldu valmides õiepõhja küljest. Rabamuraka viljast kuni 2,5 korda väiksem. Seeme suhteliselt väike, oakujuline.
Leht	Kolmetised liitlehed, võrdlemisi pika rootsuga. Lehekesed õhukesed, allküljel väheste lidus karvadega, kahelitäkilise servaga. Keskmine leheke teistest pikema rootsuga, külgmised vahel hõlmised, kujult munajad. Lehti varrel 2-6, varre alusel soomusjad alalehed. Abilehed võrdlemisi suured, munajad.
Vars	Maapealne vars on lihtne või veidi harunev, püstine või tõusev, sile või veidi pehmekarvaline, sõlmekohtadel siksakjalt kõverdunud. Roomavaid maapealseid võsundeid pole.
Maa-alune osa	Risoom on suhteliselt lühike, kuid esineb ka pikk niitjas, roomav, rohkesti harunev arvukate lisajuurtega peajuur.
Paljunemine	Peamiselt juurevõsundite abil vegetatiivselt, harva seemnetega, selleks on vaja aga loomade kaasabi.
Levik ja ohtrus	Levinud arktiliste aladel nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Eestis haruldane liik, kasvab meil oma areaali pidevast lõunapiirist lõunas.
Kasvukoht	Soistel niitudel ja metsaservadel, võsastikes, kraavikallastel madal- ja siirdesoos. Kergemal, viljakal mullal. Valguslembene.
Koht ökosüsteemis	Sageli tolmeldavad putukad, kuid vaid raskema kehaga (näiteks kimalased ja mesilased). Paljudele loomadele viljad maitsvaks söögiks. Seemneliselt paljuneb eeskätt loomade abil (rästad, kuldnokad, varesed, karud, põdrad). Nii lehtedel kui õitel on palju kahjurputukaid. Suve lõpul on lehtedel sageli roosteseened. Juurtel on mükoriisa.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Kasvukohtades saab hävimise põhjuseks sageli varjutamine puurinde või teiste rohurinde taimede poolt. Ohustab ka kasvukohtade ülesharimine.
Kasutamine	Väga väärtuslikud viljad leiavad kasvualadel laia kasutamist. Sobib keediste, mooside, siirupite, mahlade, kompottide tegemiseks. Eriti hea tooraine likööri- ja veinitööstusele. Annab huvitava värvi, lõhna ja maitse. Mitmel pool on rajatud soomuraka põlde.
Sarnased taimed	Lisaks lillaka lehtedele sarnanevad soomuraka lehed pisut ka metsmaasika või muuluka lehtedele - kõigil neil on väikesed kolmetised liitlehed. Kindlasti ei sarnane soomurakas rabamurakale, kellel on kergelt hõlmised lihtlehed. Soomuraka parim tunnus on tema iseloomulik roosa õis, mis erineb kõigist teistest loetletud liikidest, kelle õied on valged.